Veikko Maripuu: kelle häda on suurem?

Väikekohvik. Foto: Mailiis Ollino

Ootused, mis Tööandjate Keskliit valitsusele suunas, esindavad suurettevõtete huve ja jätavad väikesed abita. Ettevõtja Veikko Maripuu sõnastab omakorda seitse ootust mõjukatele ettevõtjatele, kes suudavad väikestest edukamalt ka ise hakkama saada.

Kodukontoris istudes jääb kõigil aega mõttemängudeks. Järgmine kujutluspilt võtab paar minutit, kuid aitab end paljude kaasmaalaste praegusesse olukorda asetada.

Kujutage ette, et olete kohvikupidaja. Teil on mõnus hubane koht, kümmekond lauda ja spetsiaalselt Itaaliast tellitud kohvimasin. Ahjud ja külmakapid muidugi ka. Teil on mõned töötajad, igati tähelepanelikud ja virgad – juba see on suur väärtus. Ent mis kõige uhkem: teil on terve hulk püsikliente, kes iga päev just teie kohvikusse endale saiakest lubama tulevad.

Aga teil on ka hulk kohustusi: töötajate palgad, üür, kommunaalkulud, inventar, teenuslepingute arved, kindlustusmaksed, riiklikud maksud ja nii edasi. Ning püsikulusid on keeruline vähendada. Tuled saate välja lülitada. Muidugi, keegi ei keela teil nüüd töötajaid lahti lasta, aga mis edasi? Teie kohvik on teie elu, te olete sellesse aastaid armastust ja raha investeerinud.

Kohvikuid ei ole väikeses Eestis muidugi väga palju. Kuid selliseid väikeste ettevõtete pidajaid on Eestis siiski hämmastavalt suur hulk. Mured on neil inimestel ühesugused. Ja rohkem kui iial varem vajavad need ettevõtjad partnerit, kes raskel hetkel abikäe ulatab.

Eesti valitsus on koroonaviiruse leviku peatamiseks kehtestanud eriolukorra. Vältimatu samm, arvestades tervishoiusüsteemi võimekust. Majandusele on sellel tõsised tagajärjed. Paari nädala jooksul on Eestis suletud rohkem ärisid kui viimase paarikümne aasta jooksul kokku: hotellid, meelelahutusasutused, söögikohad, spordisaalid, juuksurisalongid ning paljud teised valdavalt väikese suurusega ettevõtted on töö sisuliselt peatanud.

Eestis on majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 134 000, millest 94 protsenti on sellised, kus töötab vähem kui kümme inimest. Need ettevõtted moodustavad Eesti majanduse vundamendi. Kuid oluline tähelepanek: juba headel aegadel oli neil raske oma tegevuse laiendamiseks rahastust leida, praegusest kriisiperioodist rääkimata. Eestis tegutsevad kommertspangad ei suhelnud paljude selliste ettevõtetega isegi hoogsa majanduskasvu ajal. Nüüd on võimalus, et Eesti majanduse vereringe sisuliselt seiskub.