Peaminister: parem natuke liiga palju karta, kui pärast tõsiselt kahetseda

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas. Foto: Sander Ilvest

Peaminister ja eriolukorra juht Jüri Ratas rääkis pöördumises, et Eestis võiks saada viiruse ajal sotsiaalseks normiks näomaskide kandmine. Lisaks märkis ta ära, et riigikantselei koostab praegu kriisist väljumise plaani. 

Eriolukorra juht ütles, et nakatumise arvu kasvu stabiilsena hoida on aidanud inimeste vastutustunne kehtestatud piriangute suhtes. «Viirusepuhangu võitmiseni tuleb meil kõigil pidada end ülal nii, nagu me oleksime ise viiruse kandjad. Peame vältima väiksematki võimalust, et selle kellelegi teisele edasi anname,» ütles ta pöördumises. Eriolukorra juhti panevad muretsema need juhtumid, mida on avastatud, kus inimesed saavad kokku suurtes rühmades. 

Lisaks soovitab Ratas, et viiruspuhangute ajal rahvarohketes kohtades võiks näomaski kandmine saada sotsiaalseks normiks.

Veel koostab riigikantselei kriisist väljumise plaani, mis saab eriolukorra juhi sõnul põhineda vaid faktidel, teaduslikul analüüsil ning pariamtel teadmistel.

Postimees avaldab peaministri pöördumise täiesmahus. 

«Armsad Eestimaa inimesed!

Nädala pärast möödub kuu Eestis eriolukorra kehtestamisest. Oleme praeguseks teinud üle 21 000 koroonaviiruse testi ning tuvastanud nendega pea 1100 nakatunut. Ma avaldan sügavat kaastunnet COVID-19 ohvrite lähedastele ning soovin tugevat tervist kõigile, kes selle haigusega võitlevad.

Kehtestatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud Eestis hoida nakatumiste arvu kasvu stabiilsena. Loodetavasti järgneb sellele lähimate nädalate jooksul ka haigestumiste langus. Viirusepuhangu võitmiseni tuleb meil kõigil pidada end ülal nii, nagu me oleksime ise viiruse kandjad. Peame vältima väiksematki võimalust, et selle kellelegi teisele edasi anname.

Seepärast teevad väga murelikuks pea igapäevased teated inimestest ja seltskondadest, kes meie terve ühiskonnana tehtavaid pingutusi kahjustavad. Ükski ettevõtmine ega koosviibimine ei ole väärt seda, et haigus neil märkamatult levida saab. Me oleme paljude riikide valusal näitel näinud, kui suur see risk on.

Te ise võite naasta seltskonnast pealtnäha tervena, kuid viia surmava haiguse oma eakate pereliikmete või nõrga tervisega majanaabrini. Samuti võib kaaslaselt saadud nakkus viia teid ennast haiglavoodisse. Nakatunute, haiglaravil viibivate, intensiivravi vajavate ning oma elu kaotanute numbrite taga on inimesed ja perekonnad meie kõigi seast, kelle mure ja lein on sügav ja tõeline.

Head vaatajad!

Koroonaviiruse leviku ajal on palju räägitud kaitsemaskide ning tavaliste näomaskide kandmisest ja tõhususest. Soovis hoida enda ja teiste tervist pole midagi häbiväärset. Seetõttu peaks ka Eestis saama viiruspuhangute ajal rahvarohketes kohtades näomaski kandmine sotsiaalseks normiks.

See ei pea tingimata olema meditsiiniline kaitsemask. Meie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on loonud õpetuse, kuidas ise kodus maske valmistada ning mida pidada silmas nende kandmisel. Selle juhendi leiate ameti kodulehelt, valitsuse infokanalitest või meediast.

Eesti on koroonaviiruse proovide arvult inimese kohta üks eesrindlikumaid riike. Samas on endiselt kuulda ka tõsiste sümptomitega inimestest, kes ei ole saanud testimisele saatekirja. Loomulikult on kõige olulisem keskenduda riskigruppide kaitsmisele, aga perearstidel on õigus testimisele suunata ka kõiki teisi sümptomitega inimesi. Ma tänan perearste, kes on nii käitunud ning kutsun ka edaspidi seda võimalust kasutama.

Eriolukord ja seatud piirangud saavad ühel hetkel otsa. Me ei tea veel, millal saame järk-järgult hakata oma tavapärase elu juurde naasma, kuid me töötame, et nende vastusteni jõuda. Oleme kahjuks veel haiguspuhangu süvenemise faasis, kuid ühiselt pingutades jõuame ka stabiliseerumise ja languseni. Seni tuleb meil ebamugavused ära taluda ning kõigil ennast hoida.

Riigikantselei koostabki praegu meditsiiniekspertide, teadlaste, riigiasutuste ning ettevõtete ja kodanikuühendustega meie kriisist väljumise plaani. See saab põhineda ainult faktidel, teaduslikul analüüsil ning meie parimatel teadmistel. Ka siin on lihtne põhimõte – parem natuke liiga palju karta, kui pärast tõsiselt kahetseda.

Ma tänan südamest kõiki meie inimesi, kes oma igapäevatöös viiruse vastu võitlevad ning teisi, kes neid oma tööga toetavad. Ma olen tänulik ka Eestimaa inimestele, kes viiruse leviku piiramiseks kehtestatud reegleid ja soovitusi täidavad ning sellega kõigi elu ja tervist kaitsevad.

Soovin meile kõigile tervist ja olge hoitud!»