TERA on solidaarsusfond, millest liikmed saavad võtta laenu, et säilitada inimestele pandeemiakriisi ajaks töökohad ja ettevõtetele töötajad. Abi kasutamiseks tehakse lühendatud tööaja kavad, mille alusel riik saab maksta töötajatele palgatoetust nende tundide eest, mil nad ei tööta. TERAst hakkavad asendussissetulekut saama ka füüsilisest isikust ettevõtjad. See vahend peaks tagama, et inimestel ei teki probleeme oma igapäevaste arvete tasumisega ja üldise toimetulekuga.
TERA rahastamiseks on Euroopa Komisjonil kavas võtta finantsturgudelt laenu, mida siis soodsatel tingimustel liikmesriikidele edasi laenata, võimaldades niiviisi laenajatel kasu saada Euroopa Liidu soodsast krediidireitingust. Laenurisk ei jää siiski täiesti Euroopa Komisjoni kanda, vaid liikmesriigid peaksid andma vabatahtlikke garantiisid TERA-le kokku 25 protsendi ulatuses selle mahust.
Komisjoni ettepanek vajab Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu, kuid sellega ei pruugi minna lihtsalt. Koroonakriis on näidanud Euroopa solidaarsuse nõrkust, eeskätt esmasel reageerimisel, kui suleti piirid naabermaade kodanikke läbi laskmata, kui jäädi kurdiks Itaalia abipalvetele, nii et Venemaa ja Hiina võtsid algatuse enda kätte, või siis kriitiliste meditsiinitarvikute tarnete peatamise või isegi konfiskeerimisega.
Epideemia puhkedes reageeris iga riik eraldi, püüdmatagi leida ühiseid lahendusi. Ja ka ühistegevuses on näha kitsamate klubide eraalgatusi, nagu näiteks vanade liikmesriikide avaldus demokraatlikest väärtustest, mis läks käest ära, kui kõrvalejäetud hakkasid protestima ja lõpptulemusena liitus avaldusega ka Ungari, kelle noomimiseks oli kogu asi alguses ette võetudki.