Konrad Hanschmidt: avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses investeeringuga õlitehasesse 

Konrad Hanschmidt, energiafirma Gridio 2.0 juhatuse liige Foto: Erakogu

Lugedes Eesti valitsuse otsust toetada keset kriisi 125 miljoni euroga uue õlitehase ehitamist Ida-Virumaale, meenus maailma juhtiva kaevandusfirma BHP – mu eelmise tööandja – umbes 50 miljardi dollariline investeering kümnendi alguses kildanafta ja -gaasi tootmisesse Ameerika Ühendriikides. Iseäranis meenus mulle sellest investeeringust kahjumiga väljumine ja analüüs selle ümber.

Tegelesin BHP Singapuri kontoris neli aastat peamiselt energeetika tuleviku ennustamisega. Mu peamine fookus oli aru saada, milline on käimasoleva rohelise energia revolutsiooni mõju maailmale ja mu tööandjale. Kohe pärast seda, kui lahkusin firmast, et naasta Eestisse iduettevõtte Gridio etteotsa, müüs vana tööandja Ameerika Ühendriikides oma kildanafta- ja gaasi äri umbes 10 miljardi dollari eest ehk viiekordse kahjuga maha. Põhjuseks oli, et naftavarad ei sobinud ettevõtte strateegiasse, mis nägi ette esmaklassilisi varasid, mis on väikeste kuludega ja piisavalt skaleeritavad – võimaldamaks majanduslikult jätkusuutlikku äri. Müügihetkeks oli nafta hind maailmaturul tõusnud umbes 75 dollarit barrelilt, olles aasta varem olnud umbes 45 dollarit. Seega toimus müük ligi neli korda kõrgema naftahinnaga, kui näeme turul praegu.

Ka suurettevõtete puhul võib investeerimisotsust lihtsustatult seletada järgmiselt. Raha eraldatakse, kui vastus järgmisele küsimusele on jaatav: kas mu uue ostetava või arendatava projekti ühikuhind on suure tõenäosusega madalam kui oodatav tuleviku müügist saadav ühikuhind? Ehk kas tulu on suurem kui kulu. Lisaks vaadatakse projekti sobivust ettevõtte enda strateegia ja väärtustega, näiteks kuigi projekt võib olla tulus, ei investeerinud BHP kunagi suure poliitilise riskiga piirkondadesse või projektidesse, mis ei vastanud ettevõtte eetikakoodeksile.