Päevatoimetaja:
Marek Kuul

EÜS 150: inime on mõõt! (4)

Copy
Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp
Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Foto: EÜS

Eesti Üliõpilaste Seltsi väärikast ajaloost, selle ideoloogilisest ja poliitilisest suunitlusest ning rollist taasiseseisvunud Eesti ühiskonnaelus kirjutab seltsi 150. aastapäeva puhul üks seltsi taasasutajaid, vilistlane Indrek Tarand.

Eesti vanim üliõpilasorganisatsioon EÜS saab 7. aprillil 150-aastaseks, kuid suure juubeli väärilisi pidustusi avalikkus ei näe. Covid-19 põhjustatud ja valitsuse poolt välja kuulutet eriolukord ei võimaldaks sellise ulatusega kokkutulemist. Eesti Üliõpilaste Seltsi kõikidel kontinentidel (ka Antarktikas on tegutsetud) paiknev liikmeskond on kokku siiski tuhat inimest, nende pereliikmed veel lisaks. Kui kõik hoiaksid kahemeetrist vahet, siis kulgeks kolonni pea ammugi Raadi kalmistul auvilistlaste hauaplatsidel, samas kui arjergard alles Vorbuse kandis Emajõe kallasrada pidi salajõu mõjul Tartusse tungleks... Muidugi on EÜSi ajaloos varemgi ette tulnud olukordi, mil kogunemine keelatud olnud, ent ükski aastapäev pole seepärast märkimata jäänud. Ei jää nüüdki.

«Kui EÜS ei ole enese väitel kunagi olnud poliitiline, siis on ta üsna kindlasti olnud ideoloogiline organisatsioon,» kirjutas Eerik Kross 30 aastat tagasi seltsi esimehe aruandes. Toona oli Eesti arenguloos kätte jõudnud hetk, mil õhk oli poliitikast küllastunud ning poliitilisi organisatsioone oli hädasti tarvis. Eks olnud EÜSi asutaminegi 1870. aastal ju poliitiline otsus. «Kalevipoja» lugemine oli vaieldamatult poliitiline seisukohavõtt. Meelsuse manifestatsioon, kui soovite. Nagu oli poliitiline ja alles seejärel riigikaitseline otsus in corpore Vabadussõtta minna. Nagu ikka, oli ka siis EÜS teistest ees – mitte et Frat. Esticas, Sakalas ja mujal poleks mehemeelt jagunud. Jagus küll ja kuidas veel, aga mõistuse ja mõtte kontsentratsioon võimaldas otsuse ajaliselt esimesena teha siiski EÜSil. Organisatsioonil, mille sinimustvalge lipp ehtis võimsa sümbolina meile omariikluse toonud sõjas nii koolipoisist kaitseliitlase kui ka karastunud ilmasõja ohvitseri käepaela.

Tagasi üles