Saare ja Muhu ettevõtjad: lisarahata ootab saari humanitaarne katastroof

Saaremaa on kujunenud koroonaviiruse leviku suuremaks koldeks Eestis. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Saaremaa ja Muhu turismiettevõtted saatsid Vabariigi valitsusele pöördumise, milles 87 ettevõtte ja organisatsiooni esindajad hoiatavad pandeemiast tulenevate tõsiste tagajärgede eest, millest saarte majandus ei pruugigi toibuda.

Pöördumise ühe algataja, Muhu Turismiassotsiatsiooni esimehe Martin Breueri sõnul mõistavad saarte ettevõtjad hästi, et kogu Eesti vaevleb täna raskustes, aga täielikust isolatsioonist ja viiruse epitsentrist tulenevalt on Saaremaa ja Muhumaa erakordselt keerulises olukorras.

«Kui mandril on ettevõtete käive langenud 30-80 protsenti, siis saartel on käibe langus täielik ning rahavood miinuses, sest tühistatud on ka ettemakstud broneeringud kogu hooajaks. Olukorras, kus elektriarved, palgad ja pangalaenud tahad maksmist, peame tagastama klientidele ka nende ettemaksud,» selgitas Breuer.

Kuna uudised Saaremaast, kui viiruse epitsentrist, on levinud ka rahvusvahelises meedias, siis kardavad sealsed ettevõtjad, et ka karantiini lõppedes võib minna aastaid, et toibuda mainekahjust ja taastada turistide usaldus.

«Praeguse seisuga on selge, et Saaremaad ja Muhumaad on ootamas majanduslik ja humanitaarne katastroof, mis võib juhtuda juba lähinädalail. Loodame, et valitsus mõistab, kuivõrd palju kriitilisemas olukorras on jätkuvalt kriisi epitsentriks kujunenud saared. Üleriigilised meetmed lihtsalt pole saarte puhul piisavad ning loodetavasti nõustub valitsus meie ettepanekutega,» ütles Breuer.

Saarte ettevõtjad loetlesid oma pöördumises valitsusele viis ettepanekut, mis aitaks tagada ettevõttete ja töökohtade säilimist kriisiepitsentrisse sattunud saartel:

•  Kompenseerida 70 protsendi ulatuses katkenud tulubaas kuude kaupa käesoleval turismihooajal, võttes aluseks nende möödunud kahe aasta 2018 ja 2019 samadel perioodidel deklareeritud keskmist maksustatud tulu, kuni piirangute lõppemiseni.
•  Pikendada Töötukassa kompensatsiooni meetmeid vähemalt karantiini lõpuni ja ajani, millal piirangute ja kriisi tõttu tegevuse peatanud ettevõtetel on võimalik taas klienditeeninduse ja müügitegevusega alustada.
• Peatada tööjõumaksude ja käibemaksu maksmine kuni 2022. aasta lõpuni ja kaaluda käibemaksu alandamist.
• Kuulutada karantiini perioodiks moratoorium kommunaalmaksetele (elekter, vesi, prügivedu) ja kompenseerida need osaliselt ettevõtetele.
• Toetada ettevõtteid riigieelarvest panga intresside maksmisel käesoleva turismihooaja lõpuni.