Juhtkiri: sild üle seisaku

Peaminister andis eile riigikogule üle lisaeelarve. Foto: Mihkel Maripuu

Eile sai avalikuks valitsuse kriisileevendamise rahas väljenduv plaan, mis peab meid aitama üle raskeimast hetkest, mil majanduslikult pind jalge alt kaob. Esialgne kaks miljardit eurot on paisunud kaheks ja pooleks, mis moodustab natuke alla kümne protsendi meie 28-miljardilisest SKTst.

Eesti Pank hindas kümmekond päeva tagasi Eesti selle aasta majanduslanguseks paarikuise kriisi korral kuus protsenti ja augusti lõpuni veniva kriisi korral 14 protsenti. Majanduse taastumist hindab keskpank järgmisel aastal kiireks – juhul kui kriis möödub paari kuuga. OECD seejuures näeb langust palju tumedamates toonides, lausa ligi veerandi ulatuses SKTst.

Lisaeelarve peab nüüd seda paarikuist auku tasandama ja lähtub eeldusest, et piirangud kestavad vaid mai lõpuni ja majanduslangus on kaheksa protsenti. Seejuures tuleb arvestada, et praeguses olukorras on äärmiselt raske midagi eeldada, kuid millelgi peavad ju plaanid rajanema. Lisaeelarve eesmärk on eelkõige majandust elavdada: jätkata riigi investeeringuid, et tööd jätkuks ja inimeste sissetulek püsiks, töötukassal võimaldada kaheks kuuks inimeste saamata jäänud palka kompenseerida, toetada firmasid, alandada aktsiise. Kokkuhoiu poole pealt peatatakse riigi maksed teise pensionisambasse.