Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel

Kuldnokad oksal. Foto: Kaarel Kaisel

Kui tavapäraselt on kevadiste rändlindude saabumine märkinud ühe aastaaja lõpu ja teise algust, siis tänavu on asjalood veidi teistmoodi. Talve selle tavapärase lumevaiba ja pikalt püsivate käredate külmakraadidega seekord polnudki.

Pehme või peaaegu olematu talv sobis suurepäraselt paigalindudele ja sügisel pikka aega valitsenud soojemapoolsed ilmaolud meelitasid paigale jääma ka mitmeid rändlinde. Mõneski kohas nähti jaanuaris-veebruaris kuldnokkade parvi, mis koosnesid 300st või isegi enamast kuldnokast, teatas keskkonnaagentuur.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi Vainu märkis, et kui uurida tänavusi vaatluskirjeid, tuleb tõdeda, et linnukevad algas juba veebruari keskpaiku varajaste rändlindude saabumisega. «Traditsiooniliselt olid saabujate esirinnas laululindudest põldlõokesed, kiivitajad ja kuldnokad. Lääne-Eesti merelahtedele ja lõugastele jõudsid kohalikud hallhaned. Ka sookurgede sisseränne algas tänavu juba veebruari keskel,» ütles ta.

Kui praegusel ajal näeme sookurgi enamasti kahekaupa põldudel või mõnel märg­alal koos toimetamas, on peagi käes aeg, mil kahe sookure asemel on ainult üks lind toitumas. Nende pesitsusaeg algab peagi. Ka meil vaid rändel kohatavad suur-laukhanede ja rabahanede parved jõudsid Eestisse tavapärasest varem – juba märtsi saabudes.