Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektor Sven Kreegi koostatud eksperthinnangu kohaselt ei ole Tilgu tee kasutamine õpilaste kooliteena mõistlik, kuna pole tagatud ohutu liiklemise võimalused ning üleval on küsimused koolitee pikkuse kohta nende jaoks, kes peavad selle jalgsi läbima.
Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi lektori Ain Kendra kinnitusel sobiks valla pakutud möödasõidutaskutega lahendus normide järgi teedele, kus liikluskoormus on vaid kuni 50 autot ööpäevas ega sobiks seega Tilgu tee liikluskoormusega.
«Liiklejate ohutuse suurendamiseks on Tilgu teel kehtestatud ka kiiruspiirang 40 km/h,» vastas sellele vald, meenutades, et lapsed ei hakka liikuma praegusel teel, vaid ikka rekonstrueeritud teel. «Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et Tilgu tee kui riigitee omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet, kes peab tagama riigitee korrashoiu ja kasutamise ohutuse,» lisas Idnurm. 2020. aasta veebruaris Maanteeameti poolt teostatud ülevaatusel Tilgu teel puuduseid ei tuvastatud.
Muraste vabatahtliku päästekomando eestvedaja Taavi Pragi sõnul pole ilma teise juurdepääsuteeta Meriküla kompleks igapäevasele lasteasutusele sobilik asukoht.
Madis Idnurm selgitas, et Päästeamet kontrollis Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse juurdepääsu ohutust. «Komando käis kohapeal olukorraga tutvumas ning komando hinnangul Tilgu teelt keskusele päästeauto juurdepääsuga probleeme ei ole,» lausus Idnurm.
Ka kohalikke elanikke koondav MTÜ Meriküla seltsi juhatus võttis piirkonnas läbiviidud küsitlusele põhinedes vastu seisukoha, et õppekeskust ei saa enne täismahus kasutusele võtta kui on lahendatud juurdepääsuga seotud probleemid.
«Me ei ole nõus vallavalitsuse teerullipoliitikaga, mis ei arvesta kooli kolimise osas vähimalgi määral kõige olulisemate sihtgruppide – enam kui 200 õpilase turvalisusega ning õpetajate ja lapsevanemate arvamusega,» ütles kooli hoolekogu esimees Mart Eensalu.