/nginx/o/2019/07/08/12345331t1heedd.jpg)
Eelmisel neljapäeval allkirjastatud terviseameti käskkiri keelas ilma eranditeta kogu plaanilise eriarstiabi osutamise kõigis erameditsiini asutustes. Käskkirja sõnastus muutis nõutuks nii arste, juriste kui ka patsiente, sest erameditsiinis tegutsevad eriarstid annavad ka e-konsultatsioone, mis aitavad kiirelt lahendada terviseprobleeme.
26. märtsil saatis terviseamet Eesti Hambaarstide Liidule ja ka Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule käskkirja «Hambaravi ja eriarstiabi osutamise piirangud». Käskkirja järgi tuleb ümber korraldada epideemia hädaolukorras tervishoiuteenuse osutamine, arvestades Covid-19 jätkuvat levikut Eestis ja isikukaitsevahendite ratsionaalse kasutamise vajalikkust.
Käskkirja järgi tuleb sellega seoses lõpetada plaanilise abi osutamine, sh sõeluuringute tegemine hambaravi osutajatel ja nendel eriarstiabi osutajatel, kes ei kuulu tervishoiuteenuste seaduse tähenduses haiglavõrgu kava haiglate loetellu. Neil on lubatud piirduda vaid vältimatu abi osutamisega.
Nendest piirangutest saab järeldada, et eriarstiabi puhul tohib olla tegemist vaid vältimatu abi osutamisega ning kuna kaugkonsultatsioonid (interneti vahendusel - toim.) pole käskkirjas välistatud, siis oleks justkui kaugkonsultatsioonid keelatud.
Sotsiaalministri nõunik Rasmus Sinivee selgitas Postimehele, et terviseameti otsus ei keela telemeditsiini teenuse osutamist. «Raviarst otsustab, kas ravi on oluline vältimatult jätkata ja milline plaaniline ravi tuleb lõpuni viia, et mitte halvendada patsiendi tervislikku seisundit,» ütles ta ja lisas, et seda ei ütle arstile ette keegi, isegi mitte terviseamet.
«Korraldus ei puuduta testimisi ega uuringuid ägeda haiguse, eriti koroonaviiruse suhtes, rasedate jälgimist, pahaloomuliste kasvajate ravi – arst otsustab igal üksikjuhul eraldi ravi, sõltuvalt patsiendi seisundist,» märkis Sinivee.
Ta selgitas, et terviseameti korralduses rõhutatakse viiruse tõkestamise vajadust – viiruse edasi kandumist e-konsultatsioonis ei toimu, samuti ei kulu sel puhul ka isikukaitsevahendeid, mis tähendab, et teenus ei koorma hetkel kriitilist ressurssi.
«Oluline on vältida lähinädalatel olukorda, kus kriitilises seisundis inimene jääks abita,» lausus Sinivee. Ta märkis, et erameditsiinis tegutseva arsti või õe ressurssi võib riigil veel vaja minna, et hättasattunud piirkondades abi anda.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)