Juhan Särgava: maa ei anna magades

Juhan Särgava. Foto: Erakogu

Kriisist hoolimata peab põllumees ikka oma harilikku tööd tegema, sest põld ja loomad ei oota. Ta toob toidu lauale ka linnamehele, ent selleks on vaja tööjõudu, kirjutab Saidafarmi juhataja Juhan Särgava.

Sellest on ehk raske aru saada, aga põllumehel pole mõtet Toompeale minna. Esiteks, kahe kaupa kahemeetrise vahega lossi ette minna oleks kohtlane, teiseks, praegusel ajal seal rahvasaadikuid enamasti pole, ja kolmandaks peavad põllumehed vaatama, kuidas igapäevased ja kohe-kohe algavad kevadtööd tehtud saavad. Lehmi kaugtöö korras ei lüpsa, ei saa teha ka kevadkülvi ega taimede istutamist.

Valitsuse pressikonverentsil oleme näinud kombaini kütusefiltrite ummistumise pärast muretsevat maaeluministrit, kes lubas probleemiga isiklikult tegeleda, ning ministri suviseid maasikate päritolu kontrolli retki kaamerate saatel Tallinna turgudel. Kütusefiltrite probleem pole kadunud kuhugi ja kodumaist maasikat ei pruugi turult väga palju enam leidagi.

Põllumajandus on tööjõumahukas. Innovatsioon on küll jõudnud siiagi ning kaugel pole aeg, mil traktor ilma traktoristita künnab ja külvab. Kuid täna veel mitte! Praegu on töökätel põllumajanduses oluline roll ning seda tööd tuleb sageli teha vihma ja tuulega. Ei ole nii, et olen täna veidi nohune ja tööle ei lähe, istun kodukontoris. Loom ja põld nõuavad tegusat hoolt, enesetundest sõltumata. Iga päev ja kogu aeg! Iga elektri- ja veekatkestusega vaatavad sajad loomad lootusega peremehe poole – nad teavad, et nii ei saa kesta pikalt, veel vähem igavesti. Kuhu aga vaatab peremees, kui talle on selgeks saanud, et nädala või kahe pärast pole enam kedagi, kes lüpsikorda jätkab – kas valitsejate poole?