Rahandusministeerium: staaž ei ole kõige olulisem näitaja

Foto: SCANPIX

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõuniku Cerlin Pesti sõnul palgatakse riigiasutusse tööle kõige sobivama ettevalmistuse ja kogemusega inimene ning sealjuures pole tööstaaž kõige olulisem töötaja väärtust kirjeldav näitaja.

Erinevalt üheksakümnendate esimesest poolest, mil hetkel kehtivat avaliku teenistuse seadust koostati, on tänapäevases avalikus teenistuses palju muutunud.

Algselt ehitati palgasüsteem üles karjääri- ehk suletud süsteemi põhimõtteid järgides. Eeldati, et ametnikud võetakse teenistusse eluks ajaks ning staažitasu pidi looma eeldused stabiilse ametnikkonna tekkimiseks. Lisaks staažitasule nähti ette lisatasu võõrkeelte valdamise ning akadeemilise kraadi eest, millel on samuti seaduse loomise ajastu märk küljes.

Paraku aga näitas tegelik elu, et plaanitud süsteem ei sobitunud siinsesse keskkonda ning meie avalik teenistus kujunes välja avatuna, lähtudes suuresti erasektori personalijuhtimise praktikast.

Avalik teenistus on algusest peale olnud avatud töötajatele erinevatest tööturu sektoritest. See tähendab, et ametikohale värvatakse kõige sobivama ettevalmistuse ning kogemusega inimene ning see on mõõdetav oluliselt enamate kriteeriumide alusel, kui seda on staaži, kraadi või võõrkeelte tasu.

Näiteks võib inimesele tööl rohkem kasuks tulla hoopis erialane kogemus erasektoris, haridus välismaal või valdkondliku kutsetunnistuse omamine.

Teisisõnu, avaliku teenistuse staaž ei ole kindlasti ainus ja tingimata mitte kõige olulisem töötaja väärtust kirjeldav näitaja.

Sellest tingituna on tänasel päeval asutused pandud olukorda, kus ametnikule makstavas tasus tahetakse väärtustada kehtivas avaliku teenistuse seaduses ettenähtust erinevaid näitajaid.

Samas tuleb järgida seadust ning maksta inimesele välja ka seaduses ettenähtud lisatasud. Asutused maksavad need küll välja, kuid ametniku kuupalk ei pruugi sellest tulenevalt alati suureneda.

Selleks, et ametniku kuupalk staaži täitumisel ei suureneks, arvutavad asutused teised, mittekohustuslikud palgakomponendid sageli ümber. Seda eriti olukorras, kus asutustel pole külmutatud eelarvest lähtuvalt lisaraha ametniku palgatõusuks.

See on järjekordseks tõestuseks et, kehtiv avaliku teenistuse seadus on ajale jalgu jäänud ning vajab tänapäevastamist.