/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/12/02/860432t1h2f5e.jpg)
Kuigi seadus käsib pikalt töötanud ametnikule maksta lisatasu, on riigiasutused leidnud mooduse, kuidas sellest kõrvale hiilida. Nii vähendatakse nn staažitasu lisandumisel ametnikele makstavaid muid tasusid.
Riik nörritab oma ametnikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult seadus üldse ei toimi,» kinnitas maksu- ja tolliametnike ametiühingute liidu juht Ilmar Tagel, rääkides kehtiva avaliku teenistus seaduse sättest, mis kohustab kauaaegsele riigiametnikule lisatasu maksma.
Kui tolliametnikul tekib õigus saada lisatasu töötatud aastate eest, siis vähendatakse Tageli sõnul inimese tulemuspalka, nii et kokkuvõttes jääb inimene seadusega ette nähtud palgatõusust ilma. «Meil on põhipalk väike ja lisatasud sellega võrreldes suured, nendega saab ameti juhtkond mängida,» tõdes ametiühingu juht.
Teise maksu- ja tolliametnikke ühendava ametiühingu juhatuse esimehe Mall Kolju sõnul seadusega ette nähtud lisatasu ametnikud tagasi saada ei looda.
«Kui see päevakorda tuli, siis me arutasime seda toonase (maksuameti –toim) juhtkonnaga, aga nad tegid selgeks, et palgafondi lisa sellele ei tule ja palgafond on nullini ära kasutatud ning uus avaliku teenistuse seadus seda lisatasu ette ei näegi,» rääkis Kolju. Sama murega käidi ka rahandusministeeriumis, kuid ka seal öeldi ametiühingule, et raha lisatasude maksmiseks ei ole.
Ilmar Tagel pöördus sel teemal õiguskantsleri poole, kuid sealt soovitati talle kohtusse pöörduda. «Mulle tundus see asi imelik, sest kohtukivid jahvatavad nii kaua,» tõdes tolliametnik.
Maksu- ja Tolliameti (MTA) pressiesindaja Anne Osvet kinnitas, et nende ametis järgitakse brutopalgapõhist palgapoliitikat. See tähendab, et teenistusaastate või akadeemilise kraadi eest makstava lisatasu õiguse tekkimisel või selle suurenemisel vähendatakse samavõrra lisatasu, mida makstakse nõutavast tulemuslikuma töö eest.
«Olgu öeldud, et brutopalga põhimõte on kasutusel üle kogu maksu- ja tolliameti, mitte ainult tollitöötajatel. Sama põhimõtet rakendavad ka rahandusministeerium ning kogu ministeeriumi haldusala. Lisaks veel teisi ministeeriume ja nende haldusala asutusi. Seega – MTA ei ole seda süsteemi mitte ise välja mõelnud,» sõnas Osvet.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul ei ole staaži täitumine iseenesest automaatseks eelduseks töötaja väärtuse suurenemisele ja sellest tulenevalt kuupalga suurenemisele.
Ka justiitsministeeriumis on kasutusel sama süsteem. Praegune olukord näitab justiitsminister Kristen Michali sõnul, et praegune palgasüsteem on ajale jalgu jäänud.
Postimees tahtis justiitsministri käest teada, miks riik olukorras, kus juba mitu aastat sisuliselt seaduse ühe sätte täitmist ei peeta vajalikuks, seda sätet ei tühistata? «Avaliku teenistuse seaduse tollast eelnõu ei võetud riigikogus vastu. Uus avaliku teenistuse eelnõu on tehtud kümme aastat, meenutan - alates 2001. aastast ja minister Raskist. Täna on olemas koalitsioonis konsensus ja uues eelnõus on arvestatud nii Reformierakonna kui Isamaa ja ResPublica Liidu seisukohti, mis annab alust loota, et oodatud muutused viiakse ellu ja uus seadus võiks ehk aasta pärast valmis olla,» vastas justiitsminister.
Keskkonna-, kaitse-, sise-, kultuuri-, põllumajandus- ja haridusministeeriumist öeldi, et ametniku palk lisatasu määramise korral ei suurene, sest sellevõrra vähendatakse muid palgakomponente.
Sotsiaal-, majandus- ja välisministeerium aga oma töötajate palka staažitasu lisandudes ei kärbi.