Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
(+372) 507 3066
Saada vihje

Üle 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noore on saanud riigil tuge

Copy
Tanel Kiik
Tanel Kiik Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta - kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. «Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,» ütles minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel märgata ja paremini toetada 16–26-aastaseid mitteõppivaid ja mittetöötavaid noori, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest. Selleks alustavad omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad e-kirja või telefoni teel taas noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Koostöö erinevate osapooltega nagu näiteks töötukassa või erinevad õppeasutused ja noortekeskused, aitab leida noorte muredele parimaid lahendusi, mistõttu on noortegarantii tugisüsteemis eriti oluline koht valdkondade ülesel koostööl. 

Praegusel ajaperioodil on paljud asutused oma töö ümberkorraldanud läbi e-kanalite ja seetõttu ei ole põhjust karta, et noored ilma info või toeta jääksid.

Noortegarantii tugisüsteemi on vähemalt korra nelja seire jooksul kasutanud 70 kohalikku omavalitsust, alates eelmisest seirest on noortegarantii tugisüsteemi kasutama jäänud 39 kohalikku omavalitsust. Omavalitsuste arv, kes pole kordagi süsteemi kasutanud, on vähenenud üheksani ning selle mitte kasutamise põhjusena tuuakse välja ressursside puudust, mis takistab abivajavatele noortele toe pakkumist. 

Noorte abisaamine ei peaks aga vahendite nappuse taha jääma, sest avatud taotlusvooru kaudu on kõikidel omavalitsustel võimalik noortega tegelemiseks vajalikku rahastust saada.

Tagasi üles