Mis asi on e⁻lektron?

e⁻lektroni eestvedaja Maike Lond Malmborg ütleb, et maailma tabanud koroonakriis sunnib väga konkreetselt oma mugavuspositsioone revideerima ja enda käest küsima, et kas sa päriselt ka arvad, et sellist asja on praegusel ajal vaja teha? Fotol koos e⁻lektroni teise eestvedaja Taavet Janseniga. Foto: Mihkel Maripuu

Teater NO99 kadumise järel otsustas kultuuriministeerium toetada kahte loomingulist kollektiivi, kes uue teatriidee konkursil lõppvooru pääsesid. Kolm aastat kestva loomingulise stipendiumi ja 200 000 eurot aastas sai Lauri Lagle, kes liitus Von Krahli teatriga, ning sellest aastast ka rühmitus, kes palub end kutsuda e⁻lektroni-nimeliseks loominguliseks platvormiks.

Küsimusele, miks selline nimi, vastab e⁻lektroni eestkõneleja Maike Lond Malmborg, et nimed lihtsalt tekivad, ja väljamõtlemise ja nimepillamise käigus tekkinud e⁻lektron sobib projektiga, sest selles oli piisavalt üldistusjõudu. «Aga see kriips – e⁻ on tähis, millega füüsikud elektroni tähistavad. Kui me niikuinii räägime koostööst teadlastega, olgu siis korrektne teadus nimes ka kohal,» selgitab Lond Malmborg.

Kes on e⁻lektroni taga ja mis eesmärgil on e⁻lektron ellu kutsutud?

e⁻lektron on eelkõige platvorm ja me vaatame maailma läbi etenduskunstide prisma – st oma tegevustes keskendume etendusena realiseeruvatele olukordadele. Lihtsalt öeldes, ühed teevad ja teised vaatavad reaalajas. Nende vahel toimub intensiivne suhtlus, isegi kui kõik liikumatult vaikivad.