Triin Remmelgas: lihasöömise kahjud võimenduvad

Tartu Descartes'i koolis pakutakse teisipäeviti taimetoitu. Foto: Sille Annuk

Ajal, mil Covid-19 piirab meie vabadust liikuda, töötada, suhelda ja normaalset elu elada, on ta loonud ühe uue, üllatava vabaduse. Selleks on vabadus seada oma toitumine tasakaalu, kirjutab Taimse Teisipäeva institutsionaalse suuna juht Triin Remmelgas.

Praeguse elukorralduse valguses tundub toitumisharjumustest rääkimine midagi, mis võib oodata. Ometi pole ju viirus põhjustatud meie kehvast menüüst. Kuid aeg, mil kogu maailm on pausil, on meile avanenud võimalus vaadata oma külmkapi sisu üle mõtestatumalt kui kunagi varem. Saame endalt küsida: kas minu toit tagab minu ja minu pere tervise?

Oleme Eesti ühiskonnana olukorras, kus tervislik toidupüramiid on pööratud pea peale. Piisavas koguses puu- ja juurvilju, mis on tervisliku toidulaua alustala, sööb vaid 2,2 protsenti kogu Eesti elanikkonnast. See tähendab, et peaaegu keegi meist ei tarbi piisavalt toidugruppe, mis on hädavajalikud meie immuunsüsteemi, südametervise ja seedimise normaalseks toimimiseks.

Õli lisab omakorda tulle meie liigne lihatarbimine. Statistikaameti andmete järgi sööb keskmine Eesti inimene ca 80 kg liha aastas, mida on kaks-kolm korda rohkem, kui peaks. Päevase lihanormi saavutab täiskasvanud inimene umbes kahe tikutoosi suuruse veiselihatükiga, tihti ületab aga tervisliku koguse juba keskmine lõunasöögišnitsel.

Töödeldud lihatoodete ja punase liha liigtarbimine tõstab mitmete terviseriskide, nagu teist tüüpi diabeedi, jämesoolevähi ja südame-veresoonkonna haiguste riski märgatavalt. Rohke köögi- ja puuviljade ning täisteratoodete söömine aga hoopis ennetab paljude eelmainitud haiguste teket.