Tanel Kiik: kaardistame Saaremaa koolimajasid ja spordisaale, et neisse palatiruumid teha

Sotsiaalminister Tanel Kiik pressikonverentsil selgitusi jagamas. Foto: Sander Ilvest

«Peame olema valmis mustaks stsenaariumiks,» ütles sotsiaalminister pärast eilset Saaremaa visiiti, mille järel kehtestas valitsus seal ranged liikumispiirangud. Nüüd otsitakse saarel sobivaid ruume, kuhu ajutisi palateid ehitada. 

«Haigla peamine mure on see, et kui nüüd peaks toimuma mingi väga järsk hospitaliseeritud inimeste arvu kasv, kuidas siis logistika ja transport toimub. Me andsime kinnituse neile, et hingamisaparaadi vajadusega patsiendid toimetatakse mandrile,» kinnitas Kiik. Ministri sõnul ei eelda keegi kohapealset hospitaliseerimise võimekust, kuna on teada, et saarel on kohtade arv piiratud.

Nõrgemate sümptomitega, kuid ravi vajavaid inimesi on Kiige sõnul esialgu võimalik hospitaliseerida Kuressaare haiglas ning veel nõrgemate sümptomitega inimesed saavad jääda koju või hooldekodusse.

Praegu kaardistatakse Saaremaal koolimaju ja spordisaale, et teha neist ajutised n-ö palatiruumid. Kui mandril on haiglavõrgusüsteemis umbes 3700 aktiivravi voodit ja nende täituvus on plaanilise ravi edasilükkumise tõttu madal, siis mandril ei tohiks palatikohtadega probleeme tekkida.

«On juba alustatud kaardistamist, et kuhu ja millisesse asutusse oleks kõige mõistlikum täiendavad palatid luua. Ja kuidas tagada seal hapniku kättesaadavus, sest me teame, et koroonaviirusega kaasnevad just hingamisraskused, kopsupõletikud, on just hapniku lisavajadus kõige kriitilisemaid tegureid.» 

«Aga Saaremaa puhul, kus me näeme nakatunute arvu oluliselt suuremat tõusu, näeme ka hooldekodudes ravivajadust,» selgitas ta, lisades, et ettevalmistusi tehakse koostöös Saaremaa vallavalitsuse, päästeameti, Kuressaare haigla, samuti terviseameti meditsiinistaabiga ja doktor Popoviga.

Riskid hooldekodus

«Hooldekodude puhul on reegel see, et eraldada nakatunud inimesed tervetest. Samuti ka töötajate puhul ei tohiks puutuda kokku vastastikku, et vältida edasine levik,» ütles Kiik. Hooldekodudele on juba eelnevalt pandud nii liikumispiirang kui ka külastuskeeld. «See reegel on kehtinud üle kuu aja,» tõdes minister. 

Südamekodu hooldekodus on nüüd ministri sõnul kaks plokki. «Töötajaskond saab loomulikult liikuda, kas siis tervete plokki või nakatunute plokki,» täiendas Tanel Kiik.

«Ei tohi toimuda läbisegi liikumist, et välistada see olukord, et töötajaskond viiks edasi viirust nii endale kui ka tervetele klientidele,» märkis Kiik. Samuti on ministri sõnul riskifaktor, et hooldekodude töötajatel on pered, kellega tihedalt suhtlevad. Töötajate karantiini panekut ta õigeks ei pea. «See ei lähe kokku inimõiguste põhimõtetega. Oleme valitsuses arutanud võimalust pakkuda neile töötajatele majutusvõimalust, kes ise seda soovivad. Lauskeeldudega probleemi lahendada pole õige,» rääkis minister. 

Saaremaa Valsi hooldekodus testiti koroonaviiruse suhtes 18 töötajat ja 78 hoolealust, positiivse proovi andsid kolm ühel korrusel asunud hoolealust. Kuressaare haigla hooldekodus testiti 48 elanikku, kellest kaks olid positiivsed. 

Töötajate koroonatestide tulemused veel selguvad. Ka nende hooldekodude puhul eraldati terved haigetest. «Siin on küsimus, kas viia nad Kogula majja või siis haigla puhul tõsta nad Covid-19 osakonda,» minister lisas, et neid otsuseid langetatakse kohapeal. «Aga selge on see, et läbisegi terveid ja nakatunuid käsitleda ei saa.»  

Piirangud

Küsimusele, kas siis nüüd kõik saarlased tohivad vaid oma koduhoovis ringi jalutada, vastas Kiik, et lausliikumiskeeldu pole. «Tegelikult on niimoodi, jäädes inimlikkuse piiridesse, siis me lubame igal inimesel käia päeval nii tööl, lasteaias, vastavalt tarvidusele poes,» märkis minister. Samuti on õigus korra perega jalutamas käia või sporti tegemas. 

«Saaremaal hakkab tõesti olema senisest rangem korraldus,» selgitas minister Kiik öist eriolukorra uut meedet. Näiteks ei tohi Saaremaal pakkuda ilu- ja juuksuriteenuseid, ka restoranid lõpetavad tavapärase töö ning alles jääb ainult võimalus müüa toitu kaasa või vedada see klientidele koju. 

«Päris paljud poed peavad lõpetama teenindussaalide tegevuse, näiteks ka ehitussektor, kus on küll lubatud kaasamüük, et siis ettevõtetel saaks toimida igapäevane vajalik tootmine. Ent ei oleks võimalust suurtes kogustes koguneda teeninussaalidesse,» lisas Kiik. 

Avatuks jäävad pangakontorid, toidupoed, apteegid ja muud eluks vajalikud teenused. «Loomulikult me peame tagama ühiskonna toimimise, aga eesmärk on sellist liikumist ja kontaktsetega kohtumist piirata,» lausus sotsiaalminister. 

Praegu tuleb viiruse leviku takistamiseks maksimaalselt palju kodus olla, püsida enda koduhoovis ning vältida rahvarohkeid kohti. «Põhiline eesmärk ja siht on pidurdada haiguse levikut veelgi enam. Kuna me näeme, et Saare maakonnas on nakatunute arv võrreldes teiste maakondadega kordades suurem.»

Eesti on hõre, kasutage see ära

«Eesti vabariik on üks hõredaima asustusega riike Euroopas. Soovitan seda hõredat asustust praegu ära kasutada,» vastas minister küsimusele, mida teha, kui politsei peab ikka hoiatama inimesi rabades, parkides ja mereääres, et peavad hoidma vahet. 

«Kellel on auto või mingi muu transpordi võimalus, siis ei pea jalutust tegema kodu lähedal ega ka lähimas metsatukas. Võib minna kaugemale. Eestis on väga palju metsapinda, erinevaid väiksemaid teid ja kergliiklusteid, mis on hõredalt täidetud, kus on võimalik liikuda. Kellel on võimalik, siis kasutage seda võimalust,» rääkis ta. 

Kellel aga pole sõiduvahendit, kinnitas minister, et endiselt on võimalus ja mõistlik jalutada kodu lähedal. «Mitte minna bussiga, sest see on täiendav nakkusoht,» tõdes ta. Kui aga linnas, kodu lähedal ringi liikuda, tuleb hoida distantsi ning kinni hoida 2+2 reeglist. «Kui me näiteks räägime Kadrioru pargist, siis ka seal on väga palju täiendavaid nurki, kus on võimalik liikuda. Ei pea kõik tunglema seal ümber Luige tiigi või muudes tihedamalt asustatud piirkondades,» selgitas Kiik, lisades, et sama kehtib ka teistes linnades ja linnaosades.