Aastal 1960 ehitatud maja sattus eksikombel muinsuskaitse alla

Eksikombel kaitse alla võetud aednikumaja Porkunis. Foto: Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet soovib kaitse alt välja arvata Lääne-Virumaal Porkunis asuva 1960. aastal ehitatud maja, mis inimliku eksituse tõttu 14 aastat tagasi ehitismälestiseks tunnistati.

«See tuli välja, kui muinsuskaitse maakonnainspektor hakkas viima kaitsekohustuse teatist selles majas elavale vanaprouale, kes kinnitas, et tema mees ehitas selle maja 1960. aastal,» rääkis muinsuskaitseameti arhitektuuriinspektor Merle Kinks. Vanaproua näitas ametnikele hoone projekti ning selgus, et tegu pole tõesti mõisahoonega, mida aastate eest taheti kaitse alla võtta.

Maja võeti nimekirja alusel kaitse alla 1998. aastal ning toona aeti maja teise hoonega segi.

«Seal on kaks aednikumaja, üks on Porkuni kooli ja teine on mõisa aedniku maja,» selgitas Kinks eksimuse tagamaid. Ta lisas, et tegu oli inimliku eksitusega. Seda, et hoone vahepealne kaitse all olemine oleks majaomanike elu raskendanud, Kinks ei usu, kuna omanikud polnud maja kaitse all olemisest ilmselt teadlikud.

«Aga kui maal on 3600 mälestist ja linnades üle 2000, siis selliseid asju võib  juhtuda, aga mitte tihti ja palju,» kinnitas muinsuskaitseametnik. Kinksi sõnul on ta muinsuskaitses töötanud neli aastat ning ta ei tea ühtegi sarnast juhtumit.

Seda hoonet, mida tegelikult taheti kaitse alla võtta, enam eraldi kaitsma ei hakata. «Ta on kaitsevööndis ja on sellega juba kaitstud,» lisas Kinks.

Muinsuskaitse pressiesindaja Meeli Hundi sõnul tuleb mälestiseks olemise lõpetamisi ette harva. Näiteks 2011. aastal maa-arhitektuuri kohta langetati selline otsus lisaks Porkuni majale veel vaid Võrumaal asuva Vana-Saaluse mõisapargi kohta, mis oli pikaajalise hooldamatuse ja niiskusrežiimi muutumise tõttu kaotanud mälestise tunnused.

«Kuna mälestised on erinevad ja erilised, siis on ka mälestiseks olemise lõpetamise põhjused erinevad. Enamasti on põhjuseks põleng või olukord, kus mälestis on nii kokku kukkunud ja lagunenud, et säilinud on vaid vundament,» ütles muinsuskaitseameti pressiesindaja Meeli Hunt.

Ta lisas, et on juhtumeid, kus isegi vundament või maa-alused müürid võivad jääda mälestiseks – näiteks mõisaaseme nimetuse all. Ka pärast maha põlemist võib mõnel juhul hoone sümbolobjektina jääda mälestiste nimekirja, kuigi tegemist on koopiaga. Nagu juhtus näiteks Nõmme turuhoonega.

Protseduur mälestiseks oleku lõpetamise kohta on muinsuskaitse kinnitusel keeruline ja pikk: tehakse eksperdihinnang, mis läbib arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu ja muinsuskaitsenõukogu. Porkuni aednikuamaja segadus tuli ilmsiks 2010. aasta sügisel. Nüüdseks on hoone kohta käiv taotlus  läbinud muinsuskaitsenõukogu ja eelnõu taotlus on saadetud eelmise aasta lõpu seisuga kultuuriministeeriumisse, kus lõpliku otsuse langetab kultuuriminister.