Eurosaadik Tunne Kelam avaldas arvamust, et Tšehhi peaminister Mirek Topolanek peab euroliidu eesistujana saavutama 23. augusti tähistamise kommunismi ja natsismi ohvrite ühtse mälestuspäevana.
Kelam: Tšehhi peab saavutama 23. augusti ühise mälestuspäevana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelam meenutas Tšehhi peaministrile Euroopa Parlamendi poolt möödunud septembris vastu võetud seisukohta tähistada 23. augustit kommunismi ja natsismi ohvrite ühise mälestuspäevana, vahendas Kelami pressiesindaja.
«Usaldame teie juhtimise alla 27 liikmesriigi valitsuste veenmise selles, et juba eelolevast augustist peale hakataks seda mälestuspäeva ametlikult kogu Euroopas tähistama,» ütles kõneleja.
«Ootame samuti Tšehhi eesistumiselt suuna võtmist, mis viiks üle-euroopalise
moraalse ja poliitilise hinnangu andmisele totalitaarse kommunismi ajal sooritatud
kuritegudele,» kutsus Kelam üles.
Esineja arvates annaks see võimaluse integreerida Euroopa perekonda ka ühtse ajalookogemuse alusel nõnda, et kõigi kuritegelike inimsusevastaste režiimide kõik ohvrid saaksid võrdse staatuse ning võrdse sümpaatia ja solidaarsuse osalisteks, mis annaks tagatise, et kõnealused kuriteod iial ei kordu.
Tšehhi Vabariigi peaminister Mirek Topolanek esitles täna Euroopa Parlamendis Tšehhi eesistumise prioriteete.
Arutelul osalenud Eesti saadik Tunne Kelam andis edasi Eesti sooja toetuse Tšehhi eesistumisele.
Eesti saadik jagas täiel määral eesistuja seisukohta, et parim retsept majanduskriisi ületamiseks on konkurentsivõime tõstmine ning nelja põhivabaduse täiemahuline rakendamine praktikas. Uued liikmesriigid tunnetavad neid vajadusi ja võimalusi teravamalt kui vanad.
«Toetan teie ideed Ida-partnerluse jõuliseks väljakujundamiseks,» sõnas Kelam.
«Praegu me mõistame kui oluline oli ja on selliste riikide nagu Gruusia ning Ukraina
kaasamine õiguskorra ning demokraatliku aruandluse ühtsesse ruumi,» rõhutas ta.
Tunne Kelam tõstis oma kommentaaris esile Euroopa Komisjoni presidendi Barroso selget ja jõulist seisukohta üha jätkuva gaasivarustuse kriisi suhtes.
«Komisjoni presidendi uudne suhtumine avaldub mitte üksnes selles, et Barroso nimetas gaasitarnete peatamist brutaalseks ning tekkinud olukorda vastuvõetamatuks ja uskumatuks, vaid tema tehtud järelduses, mille kohaselt Venemaa ning Ukraina on osutanud võimetust oma kohustusi täita,» ütles Kelam.
Barroso deklareeris, et kui peaks selguma, et küsimus pole tehnilistes probleemides, siis kavatseb komisjon asja rahvusvahelisse kohtusse viia ning alustada alternatiivsete lahenduste otsimist uute partnerite ning uute energiatootmise vormide kujul.
Teisipäeval, 13. jaanuaril, pärast Vene ja Ukraina esindajate ärakuulamist, pani parlamendi väliskomisjoni esimees Saryusz-Wolski ette kaaluda sanktsioonide kehtestamist gaasitarnete peatamises süüdiolevate riikide vastu.