Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Aarne Seppel: mis on inimese hind? (4)

Copy
Aarne Seppel.
Aarne Seppel. Foto: Mihkel Maripuu

Kunagi arvutati välja, et lapse täiskasvanuks kasvatamine maksab miljon krooni, aastaid hiljem saadi 60 000 eurot, mis on põhimõtteliselt sama summa. Tabelite ja valemite abil on hiljemgi proovitud välja arvutada inimese ehk maksumaksja väärtust.

Eesti riiki ja inimesi iseloomustab enamasti praktiline lähenemine oma võimalustele. Mõnele teisele riigile iseloomulikku üle jõu elamist halvustatakse. Ütleb vanasõnagi: sea suu sekki mööda.

Inimelu hinda on enim olnud sunnitud mõõtma haigekassa, kui on pidanud otsustama, kas mõne ülikalli ja üliharuldase ravimi ostmiseks solidaarselt kogutud raha kulutada. Mõni negatiivse otsuse saanud juhtum on jõudnud suurelt avalikkuse ette ja mõnikord on Eesti inimesed annetustega appi tulnud. Aga kindlasti mitte alati.

Pandeemia jõudmine Eestisse keeras riigi kinni, seiskas suure osa majandusest. Eesti Panga prognoosid räägivad üldisest majanduslangusest 6–14 protsenti, aga võibolla ka palju rohkem. Eriolukorra esimene nädal möödus suuresti šokiseisundis. Sel nädalal oli juba kuulda ka rahulolematust – kas meetmed pandeemiakahju leevendamiseks ei tee mitte suuremat kahju kui viirushaigus ise.

PÄEVA KOMM

Stereotüüpselt on eestlased individualistid, kuigi ajalugu on pigem vastupidist tõestanud – suured vapustused oleme üle elanud ühist hüvet esiplaanile tõstes.

Vähestel ettevõtjatel läheb praegu hästi või rahuldavalt. Nutikamad otsivad ellujäämisvõimalust ja moodust, kuidas rahvale ning riigile appi tulla. Taustal on teadmine, et majandusliku ellujäämise kõrval on suurimad kannatajad need, kes päriselt oma elu eest võitlevad. Praegu ei ole neid veel palju, aga nende arv kasvab kindlasti.

Stereotüüpselt on eestlased individualistid: oma särk on kõige lähemal, kuigi ajalugu on pigem vastupidist tõestanud – suured vapustused oleme üle elanud enamasti ühist hüvet esiplaanile tõstes. Siiski ei meeldi meile ­eriti, kui õpetatakse elama ja seatakse piiranguid.

Koroonakriis ei ole veel õieti hambaid näidanud. Töötukassa uudised masskoondamistest on pigem tagasihoidlikud. Kas õiged õied tulevad nädala, kahe või kuu pärast, seda me ei tea. Me ei tea sedagi, kas lastel on sel kevadel üldse veel kooli asja või kellel töökoht alles.

Me teame, et Eestis ei ole inimelule hinnalipikut külge pandud. See on aukartust äratav ja kosutav teadmine.

Tagasi üles