Avavangla vangid koroonaviiruse puhangu ajal vanglamüüride vahelt välja ei pääse

Tartu avavangla on Eestis Maardu ja Jõhvi avavanglate kõrval kolmas ja viimane omataoline. Hoone ehitus läks maksma umbes 2,6 miljonit eurot. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Justiitsministeeriumi vanglateenistus lõpetas eriolukorra ajaks Eesti avavanglates karistust kandvate kinnipeetavate lubamise tööle väljaspool vangla territooriumi ning nad jäävad vanglamüüride vahele kuni koroonaviiruse leviku ohu lõpuni.

Erinevalt tavalisest vanglast tohivad avavangla vangid tavaolukorras käia päeval tööl väljaspool vanglat ning õhtuks peavad nad tulema kinnipidamiskohta tagasi.

Eesti avavanglates oli 23. märtsi seisuga 153 kinnipeetavat, ütles justiitsministeeriumi vanglateenistuse avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe.

Praegu ei ole Eesti vanglates kinnipeetavatel koroonaviirust tuvastatud. Proove on võetud kaheksalt vangilt ja need olid negatiivsed. Eestis ei ole uute vangide vastuvõtmist koroonaviiruse ohu tõttu piiratud, kuid vanglateenistus hoiab neid arvestades võimalust, et nad võivad olla haiged. 

Eesti vanglates on palju nõrgenenud immuunsüsteemiga kinnipeetavaid. Umbes 300 HI-viiruse, ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat ja mitmeid  teisi, kelle viirusse nakatumine võiks osutuda eluohtlikuks.

«Kuna kriitilises seisus vangid tuleks viia tsiviilhaiglate intensiivraviosakondadesse, kuhu võib lähiajal jõuda niigi palju abivajajaid, siis on oluline, et vangide haigestumine seal olukorda veelgi pingelisemaks ei muudaks,» ütles Sihtmäe.

Euroopa riigid on rakendanud koroonaviiruse leviku piiramiseks vanglates erinevaid ettevaatusabinõusid

Tšehhis lükkavad kohtud võimalusel vanglakaristuste kandmist edasi.

Hollandis piiratakse uute vangide kinnipidamisasutustesse vastuvõtmist, eelkõige lükatakse edasi lühiajaliste, kuni kolmekuuliste karistuste kandmist.

Norras ja Rootsis ei võta madalama turvaastmega kinnipidamisasutused vastu kergemates kuritegudes  süüdimõistetuid.

Lätis on kohtud edasi lükanud väärteoaresti kandmise.

Itaalias saavad süüdimõistetud, kellele on määratud karistuseks vähem kui 18 kuud vanglakaristust, taotleda karistuse kandmist kodus või tervishoiuasutuses. Sinna alla ei kuula kuriteod, mis on organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, inimröövi, rahvusvahelise narkokaubanduse, koduvägivalla või hiljuti vanglarahutuses osalemisega.

Soome vanglad on palunud justiitsministeeriumil kaaluda kuuekuuliste karistuste ja võlavangistuste kandmise edasi lükkamist.