Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis?

Sotsiaalmeedia ühekorraga ühendab ja eraldab inimesi. Foto: DADO RUVIC/REUTERS

Viimase paari aasta jooksul – pärast Cambridge Analytica skandaali ning infokorratuse plahvatuslikku kasvu – on saanud populaarseks väide, et sotsiaalmeedia, mõne sõnul lausa kogu internet, on katki. Rikkis. Nässus. Ei tööta.

Sotsiaalmeediat kasutab 3,8 miljardit inimest. Sellest on saanud juhtiv kommunikatsioonitaristu, info- ja meelelahutuse kanal. See täidab, osaliselt ja äraspidiselt, aga siiski, paljusid avaliku sfääri funktsioone. Sotsiaalmeedia vahendusel viljeleb hulk inimesi iga päev digi- ja osaluskultuuriks peetavat. Sotsiaalmeedias on endiselt palju positiivset.

Samas on sotsiaalmeedia võimendusega korda saadetud suur hulk kurja. Kõige värskem näide on koroonaviirusteemaline infokorratus. Kahjutumad näited on Veneetsia kanalites väidetavalt ujuvad delfiinid või Yunani maisipõllul magavad purjus elevandid. Pandeemiaaegse korra hoidmise seisukohast märksa ohtlikumad on aga väited, et Austraalias ja Ameerika Ühendriikides ahnitsevad Aasia päritolu inimesed kaupu kokku. Võts, võts, kallale neile. Pst, kliki siia, osta vaktsiini, mul on. Kõik need lood on täielik jama. Ka kohalikke näiteid on küllaga: Tallinna ei kavatsetud lukku panna, MMSi joomine ei aita endiselt millegi vastu, elekter pole katkenud ega raha automaatidest kadunud, ehkki vastavasisuline info liikus Facebooki kasutavate eestimaalaste seas tõhusamalt kui viirus vanadekodus.

Küll aga ei ole infokorratuse, manipuleerimise ja muu jama põhjus see, et sotsiaalmeedia on katki. Vastupidi, see töötab ideaalselt. Töötab täpselt nii, nagu tähelepanumajanduse masinavärk ette näeb.