Maris Kuperjanov: pandeemia elukaar internetimeemides

Corona õlle meem. Foto: Internet

Viirusepuhang on vallandanud ka internetimeemide leviku, mis olid alguses suures osas universaalsed, viiruse n-ö koduõuele jõudes elavnes kohaliku päritolu ja kontekstiga meemide levik, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika arhivaar-referent Maris Kuperjanov.

Saime uuest koroonaviirusest teada 13 nädalat tagasi. Kuigi puhang on alles alguses ja teadmised viirusest SARS-CoV-2 ja selle põhjustatavast haigusest Covid-19 täienevad iga päevaga, on suur infotulv ja puhangu kiire eskaleerumine olnud viljakaks aluseks temaatilise folkloori levikule. Saame jälgida meeme, nii inimlikust veast või teadmatusest tingitud kui ka pahatahtlike eesmärkidega valeuudiste levikut, vandenõuteooriaid ja muid narratiive, mis tihti epideemiatega kaasas käivad, kusjuures nende mõju ühiskonnale võib olla halvavamgi kui haigus ise. Mitmed motiivid ja süžeed on ammutuntud ja universaalsed, kerkides selliste olukordade tekkimisel taas esile. Teadusarhiiv EFITA alustas koroonafolkloori kogumist jaanuaris, kui teema aktuaalseks muutus.

Lai valik meemikeskkondi võimaldab meeme kiirelt luua, muuta ja jagada ning sotsiaalmeedia kiirendab levikut. Tuntud prototüüpe kohandatakse aktuaalsele sündmusele ja need on pidevas ringluses, kuid tekivad ka kindlat sündmust peegeldavad ideed. Kui viirusepuhangu alguse meemid olid suures osas universaalsed, vahel kohalikku keelde tõlgitud või kohalikesse oludesse kohandatud, siis viiruse n-ö koduõuele jõudmisel elavnes tunduvalt kohaliku päritolu ja kontekstiga meemide ja viraalsete postituste levik.