EKI keelekool: silma nähes, kõrva kuuldes, käe katsudes

Nägemiskontroll. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kuidas on kujunenud kolm väljendit, mis annavad edasi vastavalt nende kolme meele tajutavat, kirjutavad Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldajad Maire Raadik ja Sirje Mäearu.

Kuidas saame selgust ümbritsevast maailmast? On kolm tähtsat väljendit, mis seda kirjeldavad: silmaga nägema, kõrvaga kuulma, käega katsuma. Kui kõrvaga kuuldav ütleme enamasti vaid otseses mõttes, siis silma ja käe väljendil võib olla ka piltlik sisu: silmaga nähtav või käega katsutav ei pruugi olla otseselt nägemise või puute teel tajutav.

Sõnaühendi kõrval, kus nimisõna on kaasaütlevas käändes, võib olla ka liitsõna, mille esiosa on omastavas: silmanähtav, ka kõrvakuuldav (kuid küll mitte käekatsutav). Kas tuleks kõne alla ka nimetav kääne? Tõsi ta on, paljude arvates on silmnähtav niisama hea või veel paremgi sõna kui silmanähtav. Sõnaraamatukoostajate tekstikorpus annab orientiiriks sagedusarve: silmanähtav 1000 ja silmnähtav 1600, silmanähtavalt 2600 ja silmnähtavalt 4700. Kust see nimetav esiosa tuleb? Ons seda ka teiste puhul?

Kes hoolega otsib, see mõne näite ikka leiab. Maalikunstnik on pannud oma näituse pealkirjaks «Silmnähtav ja kõrvkuuldav». Hobusepidaja imestab, et hobusel on kadunud silmnähtav-käsikatsutav tiinus. Kas näeme siin eesti liitumispõhimõtete kavakindlat rakendust? Seda, mis arvestab liitsõna esiosa vormi valikul tähendust. Nii nagu hääljuhitav (= häälega juhitav, hääl kui vahend), nii ka silmnähtav, kõrvkuuldav ja käsikatsutav?

Maalikunstnik on pannud oma näituse pealkirjaks «Silmnähtav ja kõrvkuuldav». Hobusepidaja imestab, et hobusel on kadunud silmnähtav-käsikatsutav tiinus.

Väikese murdesõnastiku andmeil on viies Eesti kihelkonnas öeldud silmanähtavalt, kahes-kolmes silmnähtavalt. ÕSide soovitus on läbi aegade olnud silmanähtav. Tava saab alguse 1925–1937 ilmunud «Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatust», kus on sees silmanähtav ’augenscheinlich, evident, handgreiflich, sichtbar, visibel’, silmanähtavalt ’zusehends, merklich’ ja silmanähtavus ’Augenschein, Evidenz’. Seletuseks antud saksakeelseid vasteid tasub meeles hoida, kui võtame ette Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu. Wiedemannil silmanähtavat ei ole, kuid seeasemel on sõnaühend silma nähes, millele saksa keeli vastab augenscheinlich, zusehends – neid sõnu nägime juba ÕSis silmanähtava ja silmanähtavalt seletuses. Wiedemann ei anna sõsarväljendeid käe ega kõrva kohta, kuid täiskomplekt on esitatud Andrus Saareste mõistelises sõnaraamatus. On silma nähes tähenduses ’nähtav’ või ’avalikult’, on kõrva kuuldes kui ’avalikult’ ning käe katsudes kui ’pimesi’.

Mis seisukoht ses asjas nüüd võtta? Kas jääda truuks ligi sajandivanusele normingule, mille juuri võib oletada praegusaja keeles harvaks jäänud sõnaühendis? Või siiski leppida ka silmnähtavaga, mis hakkas eestikeelses trükisõnas kindlamini kanda kinnitama 1920.–1930. aastatel ning mida Johannes Aavik on 1936 nimetanud loendis «vead nominatiivsete liitumuste alal»? Huvitav on see, et enamik Huvitav on see, et enamik Aaviku veanäiteid on meile tänapäeval tuntud omastavalise esiosaga: ajajärk, asjaolu, merekallas, ametiühing, veekindel (mitte aegjärk, asiolu, merikallas, ametühing ega vesikindel). Silmnähtav ei ole aga kuhugi kadunud.