See on ainult su peas. Oculus Quest toob virtuaalreaalsuse lähemale kui kunagi varem

Oculus Questi sisseelamiskeskkond. Foto: tootja

Kui VR-tehnoloogia oleks standard, oleks see võinud ära hoida palju ohtlikku ja arutut rahvakogunemist spordi- ja mänguväljakutel. Oculus Quest on konkreetne samm selle standardi saabumise suunas.

Selles loos ei hakka ma tehnoloogiasse süvenema. Praegu tundub mõttekam vahendada puhast isiklikku kogemust. Ehk siis, mis tunne on olla nägemise ja kuulmise kaudu simuleeritud tegelikkuses. Füüsiliselt oled oma igapäevases kolmemõõtmelises ruumis, teadvuses oled kusagil hoopis mujal.

Tegelikult on see kahestumine väga lihtne. Ma ei märganud mingeid probleeme ühest tegelikkusest teise libisemisel. Oculus Questi kontrollerid olid vähemalt minu jaoks äärmiselt intuitiivsed. Eriti hästi hakkas intuitiivsus tööle rahvusvahelise kosmosejaama simulatsioonis (ISS), kus liikumiseks tuli haarata käepidemetest ja ennast kaaluta olekus hõljudes edasi tõmmata. Kui teha kontrolleriga liigutus, nagu sirutaksid käe käepideme järele, haarasid ja tõmbasid, siis üldjoontes sarnasele füüsilisele tegevusele vastav lihasekoordinatsioon töötas ka virtuaalses ISSis. See oli ootamatult täpne ja veenev – mida täpsemalt kattub virtuaalreaalsuses tegutsemine realistliku kehadünaamikaga, seda valutumaks üleminek ja kohanemine kujuneb.

Oculus Quest hakkab ka ostetavuse poolest ligi pääsema sellele lävele, mis eraldab eriettevalmistusega tehnoloogiafriiki inimesest, kes tahaks lihtsalt mõnda toredat VR-mängu mängida. Kui sa pead toreda VR-mängu mängimiseks kulutama tuhandeid eurosid varustusele, siis jäävad need mängud mängimata. Aga kui hinnaklass on 500 euro kandis, elutuba pole vaja täis installeerida sensoreid ja mängimiseks piisab peakomplektist, kontrolleritest ja isiklikust telefonist, on olukord juba hoopis lootustandvam.

Sisuliselt on William Gibsoni «Neuromandis» kirjeldatud andmetornide vahel küberruumis ringilendamine nüüd juba peaaegu võimalik. Ainult et need tornid ei sisalda riiklikke krüpteeritud andmeid ja neid ei ümbritse teadvust söövitav must jää. Need kutsuvad sind sõpradega koos peitust mängima ja pilvede vahel ringi lendama.

Muidugi ei ole virtuaalruumide insenerid ehitanud ainult sõbralikke ümarvormidega peitusesimulaatoreid. Võid sattuda ka kosmosesõtta, vanast kolast kokku laotud low-tech prahilaeva komandöritooli.