Elu karantiinis ⟩ Hobusekasvataja: praegu on hirm suurem, kui vähidiagnoosi saades

Karantiiniajaks on ratsatrennid pausil, aga hobuseid ei saa kaheks nädalaks või kauemakski boksi seisma jätta, nad peavad ikka õue end liigutama pääsema. Foto: Erakogu

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev Järvamaa hobusekasvataja Maie Kukk peab hakkama saama hobuste müügist ja laste treeningutest tuleva sissetulekuga. Praeguses eriolukorras on elu seiskunud, ei toimu laste treeninguid ega taha keegi hobuseid osta. „Praegu on hirm tuleviku ees suurem, kui aastaid tagasi vähidiagnoosi saades. Siis olin vaid ise haige, vaata milline ebakindlus on nüüd terves maailmas,” sõnas ta.

Nii loodab Kukk, et viiruse tekitatud olukord lõpeb varsti. „Kui see jama veel kaua kestab ja mulle mingit sissetulekut ei tule… Ei taha kohe mõeldagi, mis siis loomadest saab. Mul on veel kahe kuu heinad,” lausus ta. Naisel on üle 30 hobuse.

Nii püüabki Kukk käia ise avalikes kohtades nii vähe kui võimalik. „Seni kuni minu tervis korras, on kõik hästi. Saavad hobused söödetud ja õue jalutamagi lastud,” lisas ta.

Talli juures on keelatud kogunemised ja rühmatreeninguid ei toimu. Kui mõned lapsed tulevadki, hoitakse omavahel distantsi. „Saame siin üksteist aidata hobuste jooksutamisel, sest nad vajavad ju iga päev liigutamist. Neid ei saa lihtsalt jätta boksi kaheks nädalaks või veel kauemaks seisma,” selgitas üle 45 aasta hobustega tegelenud naine.

Tallis käivat rahvast ühendab mure ­loomade pärast. „Algamas on poegimiste aeg, mil tulevad peale öövalved. Lapsed on tavaliselt öövalvete juures mulle suureks abiks olnud. Nüüd on kõik minu õlgadel. Nii on meil kõigil hirm selle ees, kui minuga peaks midagi juhtuma,” kõneles ta.