/nginx/o/2020/03/25/13025315t1hcf17.jpg)
Tartumaal Hellenurmes asub üks isevärki kaasik, kus hiidämblik oleks justkui kaskede vahele voolikutest võrgu pununud. Tegelikult on see kasemahla võtmise süsteem, mida mööda mahl jookseb puudest voolikuid pidi otse kogumisnõusse.
Tartumaal Hellenurmes asub üks isevärki kaasik, kus hiidämblik oleks justkui kaskede vahele voolikutest võrgu pununud. Tegelikult on see kasemahla võtmise süsteem, mida mööda mahl jookseb puudest voolikuid pidi otse kogumisnõusse.
Taolist süsteemi kasutatakse näiteks suurtes vahtrafarmides Kanadas, kus magusat puunestet kogutakse maailmakuulsa Kanada vahtrasiirupi valmistamiseks. Hellenurmes toimetava BirchLagoon OÜ mahlakogumise süsteem ongi sealt ostetud.
Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva OÜst BirchLagoon on kasemahlaga toimetanud neli-viis aastat. Praegu ongi kõige kiirem aeg, sest mahlasaludel on vaja iga päev silm peal hoida ja kogutud mahl ladudesse vedada. „Me siin kahekesi neljal käel toimetame,” ütles Birgit.
Kogutud mahl läheb ladudesse seisma, kus lastakse sel kergelt hapenduda. Seejärel lisatakse retseptide järgi ürte ja juba maitsestatud joogid villitakse pudelitesse ja saadetakse kauplustesse.