Jõhvi linnapilti tuleb hiiglaslik robotsipelgas

Selline robotsipelgas pidi Jõhvit kaunistama hakkama. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse korraldatud skulptuurikonkursi võitis Hannes Starkopfi kavand viiemeetrisest hõõguvate prožektorsilmadega ja puldi abil liigutatava peaga robotsipelgast.

Konkursikomisjonil oli valida kahe töö vahel, mis mõlemad kujutasid sipelgat, kirjutab Põhjarannik. «Ei, see ei olnud konkursi tingimuseks,» nentis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Arthur Seppern, tunnistades, et oleks kooli õpilaskodu ette paigaldatavalt skulptuurilt oodanud midagi õdusamat, kui seda on töökuse võrdkujuks olev putukas, mis sobinuks tema hinnangul paremini kooli praktikamaja juurde.

Samas ei olnud konkursikomisjoni esimeheks olnud Sepperni jaoks selline sipelgalembus üldsegi ootamatu, sest mõlemad skulptorid lähtusid kooli maskotist, milleks on sipelgas.

Starkopfi kõrval osales konkursil Jõhvi hirveskulptuuri autor Aivar Simson, kes esitas kavandi okast kandva sipelga pronkstaiesest.

«Meil oli valida traditsioonilise ja uudse skulptuuri vahel ning ma pean tunnistama, et see uudne tundus mulle esmapilgul ikka päris hirmuäratav,« muigas Seppern, võrreldes kujutava kunsti kavandeid eri muusikastiilidega. «Kui Simsoni sipelgas on nagu rahvamuusika, millest saavad kõik aru, siis Starkopfi sipelgas on pigem tulevikumuusika.»

«Võitis kahtlemata atraktiivsem ja intrigeerivam lahendus,» nentis žüriis osalenud Eesti kunstnike liidu president Jaan Elken, kiites Starkopfi töö asendiplaanilist lahendust, mis võimaldab sel robotsipelgal ennast kehtestada ka autodega üleküllastatud õpilaskodu õuel. Viiemeetrisest hiigelsipelgast võib Elkeni hinnangul kujuneda skulpturaalne maamärk.

Elkeni sõnul pole Starkopfi taiese puhul vähetähtis ka selle ronimiskindlus. «See aspekt on linnadesse püstitatavate monumentide puhul niivõrd tähtis, et autorid arvestavad juba töid kavandades skulptuuride füüsilise tarbitavusega, sõna otseses mõttes,» selgitas ta.

Robotsipelgas peab saama jalad alla kahe ja poole kuuga – 15. märtsiks, mil lõpeb kutsehariduskeskuse õpilaskodu renoveerimine. «Kiireks läheb, aga ma olen sellega arvestanud,» nentis Starkopf, avaldades lootust, et jõuab tööga tähtajaks valmis. «Igal juhul annan ma endast parima.»

Taiese maksumus on 64 000 eurot – üks protsent õpilaskodu renoveerimisprojekti maksumusest, mida rahastab Euroopa regionaalarengu fond.