Video ja blogi ⟩ Eksamid lükkuvad edasi, suvevaheaeg ära ei jää

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul ei toimu riiklikud eksamid ega tasemetööd kindlasti enne maikuud. Koolivaheaegade ära jätmist praegu ei plaanita.

Igapäevasel asutusteülesel pressikonverentsil osalesid täna terviseameti peadirektor Merike Jürilo, terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht dr Arkadi Popov, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Haridus- ja teadusminister Repsi sõnul sunnib eriolukord riiklikke eksamid edasi lükkama või sootuks ära jätma. «Tavapärane kooliskäimine ei taastu kindlasti enne aprilli lõpus olevat koolivaheaega. Suvevaheaega plaanis ära jätta pole, sest praegusel kujul õppetöö toimib. Küll aga ei toimu eriolukorras tasemetöid ega eksameid. 

Lõpuklassid sõltuvad väga selgelt sellest, kas maist saab traditsioonilisele õppetööle naasta või mitte. Kui esimeseks maiks olukord muutunud pole, on vajalik lükata eksamid suvesse või need üldse ära jätta,» sõnas Reps.

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo rõhutas, et meetmeid ei saa lähiajal lõdvendada. «Meil pole võimalust ja õigust piiranguid vähendada sel ega järgmisel nädalal.» Jürilo kommenteeris ka testimist ja tulemusi. «Ööpäevaga lisandus 17 uut haiget. Oleme püsinud viimased 10 päeva stabiilses olukorras. Kokku on 369 haigestunut ja tehtud on üle 4000 testi.» Ometi tehti läinud ööpäeval vaid 317 testi, kuigi võimekus lubab palju enamat. «Nendesse numbritesse tuleb suhtuda reservatsiooniga. Protsessid võtavad aega ja sees on väiksed nihked. Täna hommikuks ei olnud kõiki teste presenteeritud. Usun, et perearstid on vastutustundlikud ja kirjutavad saatekirju välja,» selgitas terviseameti peadirektor.

Eilsest määrati terviseameti kriisistaapi ka dr Arkadi Popov. «Plaan on tekitada kaks regionaalset staapi, kus eestvedajateks peavad olema regionaalhaiglad. Nendes on piisav ekspertiis ja vahendid, mis võimaldavad nakatunutega parimal viisil tegeleda. Arvan, et kriisiolukorras on selline juhtimisstiil ainus õige lahendus.» Popovi sõnul peavad regionaalhaiglad üldhaiglatele toeks olema.« Suuremad haiglad on koroonaviiruseks paremini valmis. Selleks on tehtud ettevalmistusi erakorralise meditsiini tasemel, et vältida ristnakatumist. Lisaks on loodud spetsiaalsed osakonnad, mis on keskendunud nakatunud patsientide raviks. Oluline on ka nõustamine ja raviprotsessi standardiseerimine, et erinevate haiglate arstid räägiksid samas keeles. Sellega saame ka vähendada patsientide liikumist erinevate haiglate vahel,» rääkis erakorralise meditsiini arst.

Oluline on ka nõustamine ja raviprtosessi stanardiseerimine, et erinevate haiglate arstid räägiks samas keeles. Selle

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kinnitas, et päästeameti töö järjepidevus on tagatud, lisades, et praeguseks on nakatunut neli päästjast, kellest kaks kutselised ja kaks vabatahtlikud.