Eestlane proovis hoiatada Hispaaniat viiruseplahvatuse eest

Matuselised eile Madridi surnuaias. Viimase ööpäevaga võttis koroonaviirus Hispaanias 462 inimese elu ehk 27 protsenti enam kui kõigest ööpäev varem. Foto: Baldesca Samper/afp/Scanpix

Magistrikraadiga programmeerija Kristjan Kelt, kes elab juba tosin aastat perega Luksemburgis, võttis üle-eelmise töönädala lõpus kaks päeva vabaks. «Vaja oli kuidagi ellu jääda,» põhjendab ta. «Mitte ainult mul, vaid kõigil teistel ka.»

Teda huvitas, mis hakkab seoses koroonaviirusega toimuma tema asukoha pisiriigi kõrval, suurel Saksamaal. Selleks ajaks oli teises Euroopa suurriigis, Itaalias surnud juba üle 800 inimese. Ehk teisisõnu, igast sajast nakatunust keskmiselt kuus. Saksamaal oli Covid-19 haigus käitunud tolle ajani palju leebemalt: igast 500 haigest oli surnud kõigest üks.

Suremuse erinevus kahe riigi vahel, mida eraldab vaid poolesajakilomeetrine riba Austriat, oli tervelt 30-kordne.

Sellest, mida erasektori palgalehel, kuid Euroopa Parlamendis töötav Kelt (42) kahe vaba päeva jooksul avastas, koorus välja elutähtis hoiatus Hispaaniale, kus – nagu sai viimase nädala lõpus paraku kuuldavaks – teatati koroonaviiruse juhtumite arvu plahvatuslikust suurenemisest. Ja teiseks, nagu kinnitab Kelt: tema tehtud järeldustest kooruvad olulised õppetunnid Eestile.

«Eestil on minu arvates hea lootus Saksamaa kogemust korrata,» ütleb ta, «sest Eestis ollakse võrdlemisi hästi teadlikud riskigruppide kaitsmise vajalikkusest.»

Programmeerija Kristjan Kelt oma kodus Luksemburgis laste õppematerjalidest tühjaks tõstetud köögilaua taga. Foto: Erakogu

Tegelikult hakkas Kelt huvi pärast koroonaviiruse teemat jälgima juba siis, kui probleem piirdus ainult Hiinaga, ehkki andmete põhjal oli näha, et viirus levib väga suure kiirusega, tunduvalt kiiremini kui eelmised sarnased puhangud. Aga uurimislainele lülitus ta siis, kui viirus hakkas võimutsema ka Euroopas.

Küsimus, mis teda köitis – ja millel on lausa eluline kaal –, kõlas nii: kui suremus Saksamaal on Itaaliaga võrreldes väga väike, olgugi et nakatunute arv on suur, siis mis on selle põhjus? Ta soovis lihtsalt kaasa mõelda, ehkki möönab: «Lõpuks taandub see ikkagi soovile lihtsalt ellu jääda.»

Perekonna probleem

Kelt ei teinud midagi ülemäära spetsiifilist, isegi programmeerima ei pidanud. Ta otsis veebist andmed ning kasutas tavalist tabelarvutuse programmi, et kontrollida paari võimalikku seletust.

Esiteks, kuigi Saksamaal on Itaaliaga võrreldes 100 000 elaniku kohta haiglates üle kahe korra rohkem intensiivravikohti, on vähetõenäoline, et see põhjendab suuremat suremust Itaalias, eriti epideemia algfaasis, mil tervishoiusüsteem ei ole veel ülekoormatud, järeldas ta.

Teiseks, Itaalia suurem suremus ei saa tulla sellest, nagu oleks seal elanikkond oluliselt vanem kui Saksamaal, täheldas Kelt, sest kahe riigi demograafiline struktuur on võrdlemisi sarnane.

Sedasi jäi lõpuks pinnale hüpotees, et koroonaviiruse laastavam mõju Itaalias tuleneb tõenäoliselt tõsiasjast, et seal elab mitu põlvkonda sagedasti sama katuse all, sellal kui Saksamaal kolivad noored enamasti vanematekodust välja omaette elama. Mis tähendab, et Saksamaal ei saa noored, kes seniste andmete põhjal põevad viiruse läbi teistest kergemini, anda seda edasi vanematele pereliikmetele. Aga just vanemate inimeste seas on koroonaviirus osutunud kõige tapvamaks.

Takerdunud hoiatus

Ent tähtsamaks kui kujunenud olukorra seletamine sai Keldile andmete analüüsist tuletada, millises Euroopa riigis ründab koroonaviirus jõuliselt järgmisena.

Hispaanias, järeldas ta poolteist nädalat tagasi. Sest 80 protsenti hispaania noori elab koos vanematega.

Kogutud andmete põhjal joonistus välja selge, järsult ülespoole kihutav kõver, mis näitas, et Hispaanias kujuneb olukord vähemalt sama hulluks nagu Itaalias.

Nii läkski: pühapäeva hommikul tuli teade, et Hispaanias suri ööpäevaga viiruse tõttu üle 300 inimese. Surnute koguarv kerkis riigis 1326-ni. Veel ööpäev hiljem oli viirus võtnud kokku 2182 elu.

Kelt lõi ja registreeris juba üle-eelmise nädala neljapäeval oma varase prognoosi levitamiseks veebilehe savespain.eu (Päästke Hispaania!). Lõi moraalsest kohusetundest, tunnistab ta. Samuti püüdis ta oma sõnumit muid kanaleid pidi hispaanlasteni viia. Ta läkitas hoiatava järelduse kümmekonnale Eesti viroloogile, kellest kolm olid talle lubanud, et saadavad selle Hispaania kolleegidele edasi.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, kellega Kelt on sidet pidanud, tunnistab, et Kelt on mitmelgi korral viidanud kasulikele asjadele. «Selge see, et Itaalia ja Saksamaa erinevad [viiruse tagajärgede poolest],» möönab ta, «aga miks – selleks pole mul olnud aega ja ressurssi detailidesse ronida. See on suhteliselt keeruline ja kirju pilt – kui saaks Eestiski aru, mis toimub!» Põhihäda on see, lisab Merits, et vettpidavate järelduste tegemiseks napib endiselt andmeid.

Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar nõustub, et see on päris hull, mis Itaalias on juhtunud, lisades: «Päris hull olukord ei ole tavaliselt ühe asja põhjustatud.» Ta tuletab meelde, et küllap lähtub häda sellestki, et Itaalias ütles meditsiinisüsteem koroonaviiruse pealetungi all lihtsalt üles ning ka Hispaanias on tervishoid olnud aastaid alarahastatud.

Ega Keltki väida, et tema andmetöötlusest koorub välja üksainus ja lõplik tõde. Ent tõsi on see, et viimaste andmete järgi on koroonaviiruse levik laienenud rohkem vanemate inimeste seas ning üldine suremus on suurenenud kaks korda.

Nüüd, mil Hispaania võitleb hilinenud reaktsiooni tõttu koroonaviiruse raskete tagajärgedega, peab Kelt oluliseks, et tema andmetöötlusest ilmnev hoiatussõnum jõuaks võimalikult paljude eestlasteni, eeskätt vanemate inimesteni (vt infokast!).

«Eesti ei ole Itaalia,» ütleb ta. «Eesti on oma elukorralduselt väga sarnane Saksamaaga ja Saksamaa näitab meile, et kui suudame kaitsta riskigruppides olevaid inimesi, kellel võib nakkus muutuda raskeks haiguseks, siis õnnestub meil see epideemia kergemini üle elada.»

Elulised järeldused

Kristjan Kelt on sõelunud välja soovitused koroonaviiruse fataalse mõju vähendamiseks Eestis.

• Vanemad inimesed ehk need, kes on üle 60, aga eriti need, kes on üle 80, peaksid väljas käima ainult üksinda jalutamas. Nad ei tohi kasutada ühissõidukeid ega poodi minna. Toit ja muud kaubad tuleb lasta kas lastel või kulleril ukse taha tuua. Kui keegi lähedastest ei saa aidata ja kuller ei saa tuua, tuleks pöörduda sotsiaaltöötaja poole.
• Nooremad inimesed, kes elavad koos vanavanematega või suhtlevad nendega isiklikult, peavad vältima kontakte teiste noortega, sest võivad saada noilt pahaaimamatult viiruse ja selle koju tuua. Noored ju sageli ei teagi, millised on nende peres vanemate inimeste kroonilised tervisehädad, mis teevad koroonaviirusega nakatudes nende saatuse palju keerulisemaks.
• Igaühe tervis on praegu tema enda teha ja vastutada. Kui sellega praegu vastutustundlikult ringi ei käida, siis ei suuda ka meditsiinisüsteem aidata.
• «Praegu tuleb igaühel käituda nii, nagu kogu maailm sõltuks ainult temast,» soovitab Kelt.