Tartu maakohus ei vabastanud GRU heaks luuranud ettevõtjat enne tähtaega

Ilja Tihhanovski mõni aeg enne tabamist. Foto: Erakogu

Tartu maakohus jättis Vene sõjaväeluure GRU heaks töötamises süüdimõistetud Ilja Tihhanovski talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

Tartu vangla esitas mullu 6. detsembril Tartu maakohtule Tihhanovski toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla, seda toetasid kohtule esitatud seisukohtades nii vangla kui prokuratuur. Ka süüdimõistetu selgitas veebruaris toimunud istungil kohtule, et soovib enne tähtaega vabaneda.

Kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu vangla esitatud materjalidega, leidis kohus tänases kohtumääruses, et Tihhanovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb karistuse kandmisega jätkata.

Kohus toob tehtud määruses välja, et süüdlane on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda kaalutletult pika aja jooksul, mitte ühekordse juhusliku episoodina ega hetkeemotsioonist tingituna. Kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetu retsidiivsusriski hinnata väga madalaks ega asuda seisukohale, et ta on absoluutselt motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul oleks eelkõige, aga mitte ainult, üldpreventiivsetel kaalutlustel kinnipeetava vabastamine juba esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ennatlik, arvestades just toime pandud kuriteo raskust ja laadi.

Kohtumäärus ei ole jõustunud ja sellele on võimalik esitada kaebus 15 päeva jooksul.

Kaitsepolitsei tabas GRU heaks luuranud Tartu IT-ettevõtja 2017. aasta lõpus

Kaitsepolitsei pidas Tihhanovski kinni 10. detsembril 2017. Selleks ajaks oli vastuluurel kogunenud piisavalt tõendeid, et IT-ettevõtja ajas rutiinse päevatöö kõrval hoopis muid asju: idanaabri kindralstaabi luurepeavalitsuse ehk GRU ülesandel kogus ta infot riigikaitseliselt ja riigi toimimise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ja täitis muid temale antud ülesandeid.

Mees oma tegusid ei eitanud, vaid avas uurijatele üsna pea kaardid. Tihhanovski ametil ega tema ettevõtte toodetud tarkvaral luuramisega mingit seost polnud. Eelkõige tuli tal teha visuaalluuret.

Varitegevuse käigus ei pääsenud ta ligi Eesti riigisaladustele, vaid pidi esmajoones koguma ametkondlikku teavet või isikuandmeid. Viimast kasutab idanaaber edasiste luureoperatsioonide planeerimisel või algmaterjalina analüüside koostamisel. Teave anti GRU-le üle sidevahendeid kasutades või kohtumistel Venemaal. Märkimisväärne on aga, et Tihhanovski sai tegutseda aastaid, enne kui ta tabati.

Tartu maakohus mõistis 2018. aasta aprillis talle kokkuleppemenetluses nelja-aastase vangistuse. Kuigi paragrahv, mille alusel Tihhanovski süüdi mõisteti, näeb ette sideme loomist või pidamist välisriigi luureteenistusega, oli siiski GRU see, kes Tihhanovski värbamiseks omal ajal esimese sammu astus.

Kas Eesti kodanikust pereisa jäi GRU pakutud koostööga nõusse rahalisel ajendil, šantaaži tulemusel või ideoloogilistel põhjustel, kapo ei avalda.

«Ma ei räägi Tihhanovskist konkreetselt, aga tihti saab asi alguse sellest, et inimesel on sugulased või võrgustik Venemaal. Vahel saab saatuslikuks, et inimene laseb end millegagi kompromiteerida, annab altkäemaksu või võtab ise millegi eest raha,» rääkis kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kahe aasta eest.

«Mõnel on ka ideoloogilised põhjused. Vahel tehakse pakkumisi n-ö võõra lipu alt, räägitakse hoopis millestki muust, näiteks abi osutamisest teadus- või uurimisasutustele. Salateenistust värvatavale ei nimetatagi. Põhjused on alati individuaalsed. Mõni inimene võtab seda elukogemusena, arvab, et risk ei ole suur,» rääkis ta.

Riigiprokurör Inna Ombler ütles, et Tihhanovski tegude täpne sisu ei kuulu kinnise kohtuprotsessi tõttu avaldamisele. Fakt on aga, et mees asus GRUga koostööd tegema tahtlikult, lasi end värvata ja andis nõusoleku operatiivtöös osalemiseks.

«Ta oli riigiga kokkuleppel nõus ära kandma neli aastat vangistust. See kõneleb pisut ka selle kohta, mida ja mis mahus talle ette heideti,» sõnas Ombler. Maksimaalne karistus selle teo eest on kuueaastane vangistus.

Pelgalt Eesti kaitseväe ja liitlaste võimekuse vaatlemisega Tihhanovski ülesanded ei piirdunud. «Neid ülesandeid, et sõjaväeosasid pildistada, jagab teinekord ka FSB: need on üsna tavapärased. GRU puhul võib näha huvitavamaid ja julgeoleku seisukohalt ka palju tõsiseltvõetavamaid ülesandeid,» lausus riigiprokurör.