Pool sajandit «Viimse reliikvia» esilinastusest

«Viimse reliikvia» kombineeritud filmivõtted Läänemaal Kukerannas. Taamal paistab Pirita klooster ehk õigemini selle kaheksa-üheksa meetri kõrgune polüstüroolist ja vineerist mulaaž. Foto: Jaak Lõhmuse arhiiv

Eile 50 aastat tagasi kõlasid kinosaalis esimest korda sõnad: «Meie reliikvia on vabadus!» Tallinnas Kosmose kinos esilinastus 23. märtsil 1970 ajalooline seiklusfilm «Viimne reliikvia» (režissöör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton).

Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul (2012) valiti see läbi aegade parimaks filmiks nii «filmikildude» kui ka laulude (heliloojad Tõnu ja Uno Naissoo, laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo, esitaja Peeter Tooma) poolest.

Valtoni eesmärk oli stsenaariumiks kohendada Eduard Bornhöhe jutustus «Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad». Aga filmi toimetaja Lennart Meri suunas loo mõõga ja mantli seiklusfilmi, nõukogude kinovesterni poole, tüürides eemale Valtoni valitud eesti rahva kannatuste kujutamisest võõrvõimude all.