Miks koroonaviiruse analüüs tunde aega võtab?
Analüüsis on neli etappi. Kõigepealt võetakse vatitikuga ninaneelust kaabe, proov viiakse laborisse. Sellest eraldatakse geneetiline materjal, antud juhul RNA, millest tehakse omakorda DNA koopia. Neljandas etapis kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni (geneetilise info paljundamise viis – toim), et võimendada proovist saadud geneetiline info üles, et see lõpuks analüüsi vastusest positiivse või negatiivsena välja lugeda.
Millised on praegu kasutatava analüüsi puudused?
Analüüs sobib tõestama, et nohu-köha-palavik tekkisid koroonaviirusest. Aga sümptomite väljakujunemine võtab aega, seepärast ei anna analüüs nakatumise järel kohe vastust. Kui inimese immuunsüsteem avastab organismis viiruse, siis see aktiveerub ja tekib allergiline reaktsioon, koroonaviiruse tagajärjeks ongi esmalt palavik, nohu või köha. Inimesed kannatavad ja surevad, kui nende immuunsüsteem reageerib liiga ägedalt ja asub viirust hävitades kahjustama ka inimese enda organeid, näiteks kopse.
Lisaks võivad praegused analüüsid anda nii valepositiivseid kui ka -negatiivseid tulemusi. Inimestel, kel on nakkus algstaadiumis ehk viirused pole jõudnud veel massiliselt organismis paljuneda, ei pruugi analüüs viirust näidata. Teisalt võib neil, kelle immuunvastus on viiruse tapnud ja kel enam nakkuslikku viirust ei ole, olla tulemus valepositiivne, sest viiruse genoomse RNA tükke õnnestub analüüsiga tuvastada ja sümptomid ei pruugi lõplikult kadunud olla.