Kultuur maailmas enne ja pärast koroonat

Pildijäädvustus 25. veebruarist, mil Metropolitan Museum oli avatud ka publikule. Koroonaviiruse tõttu saab maailma külastatavuselt teises muuseumis käia üksnes virtuaalselt. Foto: Wang Ying/Imago Images/Xinhua/Scanpix

Koroonakriisi, seda praegus­aja suurimat murdepunkti, mil üha kiiremini kokku sulanud maailm oli sunnitud hetkega varsemad eralduspiirid taaskehtestama, võidakse hakata vaatlema ka nii: maailm BC (before corona – enne koroonat) ja AC (after corona – pärast koroonat).

Sellise uue ajaarvamise pakub välja üks Ameerika Ühendriikide enim globaliseerumisest kirjutanud autoreid Thomas Friedman. 2004. aastal ilmus temalt raamat «Maailm on lame» («The World Is Flat»), kus ta kirjeldas maailma riikide üha tihedamat vastastikust seotust (interconnectedness). Facebook oli just sündinud, nagu ka Skype, iPhone oli aga vaid Steve Jobsi peas. (Tasub meenutada, et raamat ilmus pärast 2001. aasta 11. septembri terrorit, misjärel kehtestati kogu planeedil uued turvameetmed ja eraldatuse aste tõusis märkimisväärselt – N. R.)