Eriku ja Mari-Liisi pere näide – kuidas saab terve pere söönuks karantiinis olles

Pilt illustreerib artiklit. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ühe noorpere kogemus karantiinis olemisest - kuidas saab terve pere söönuks, kui kogu pere peab oma kodus püsima?

Praegusel ajal vajavad lisaks viiruse riskirühmadele abi ka need, kes peavad paraku olema ranges karantiinis. 29-aastane Erik ja ta aasta vanem abikaasa Mari-Liis saabusid koos lastega nädala keskel puhkusereisilt Egiptusest, mistõttu peab Erik terve perega veetma karantiinis aprilli alguseni.

«Väga harjumatu mõte on olla karantiinis, kui meil ühtegi sümptomit ei ole ja enesetunne on hea, aga peamine on see, et me praegu kedagi teist ei ohustaks. Lugesin, et paljudel nakatunutel pole hakanud sümptomid avalduma ja just noored asümptomaatilised on need, kes viirust pahaaimatult levitavad,» ütleb Erik.

Eriku sõnul on kõige raskem just toidu kättesaadavuse küsimus: «Eestisse jõudes esitasime küll tellimuse ühe toidupoe kojukande teenusele terve pere toidu jagu, kuid tarneaeg on kuus päeva. Senimaani on meile sõbrad ja naabrid toonud akna kaudu pitsat ja jätnud toidukotid ukse taha.»

«Ei mäletagi, millal viimati terve perega kolm korda päevas koos söögilaua taga istusime ja sõime. Elutempod on meil muidu väga erinevad, tavaliselt oleme argipäeviti perega söönud koos ainult hommikusööki ning vahepeal jõudnud ka ühise õhtusöögi teha. Lõunat söövad lapsed koolis ja meie Mari-Liisiga töö juures, aga nüüd on meil kõik kolm söögikorda koos,» sõnab Erik.

Mari-Liis lisab, et see pole ainult toidupoolis, mida sõbrad on neile koju toonud. «Kuna meil mõlemad lapsed on nüüd koolist koduõppel ja meie teema ka kaugtööd, siis oli meil perre ühte sülearvutit veel vaja.»

«Vahepeal jääb mulje, et praegu kõik on poole kohaga woltijad ja boltijad. Igaüks, kes praegu hoolib oma eakamate vanemate ja sugulaste eest ning kes ei pea karantiinis olema, käib praegu nende asemel toidupoes,»ütleb Mari-Liis. «Eks see on kindlasti selline periood praegu, mis jääb meelde eluks ajaks. Elutempo on olude sunnil rahulikum, aga tänu sellele saab veeta rohkem aega perega, mida varasema kiire elutempoga hakkas aina vähemaks jääma,» on Mari-Liis positiivselt meelestatud.

Postimees kutsub üles!

Aita ja märka enda ümber neid, kelle jaos on kriisiolukorras hakkama saamine olla raske, olgu nendeks üksi elavad pensionärid, liikumispuudega inimesed, väikese lapsega üksikvanemad või muud abivajajad. 

Tee nii:

• Võta ühendust telefoni teel, küsides vajadusel kontakttelefoni korteriühistust;
• Väldi otsekontakti abistatavaga, sest eakad on viirusele kõige haavatavamad;
• Aseta vajalikud esemed ukse taha, vältides nii otsekontakti inimesega;

NB! Pahatahtlike «abistajate» vältimiseks palume ühistutel jagada kontakte vaid pärisnaabritele.