Marti Aavik: jääge negatiivseks!

Marti Aavik Foto: Postimees

Kellelgi ei tasu uljalt arvata, et kui tema väljakuulutatud riskirühma ei kuulu, siis võib ta minna kasvõi «nakatumise peole» (ka selliseid on maailmas tehtud). Riskirühm on statistiline konstruktsioon, millest on abi ühiskondliku elu korraldamises.

Viirus aga ei tea riskirühmadest ega statistikast mitte midagi. Tema ründab oma muukrauaga inimese organismis olevaid aineid, et rakku pääseda ja paljunema hakata. Vaatamata riskirühma kuulumisele või mittekuulumisele ei tea te konkreetselt enda kohta, kui hästi olete selle viiruse eest kaitstud. Igaühel tuleb olla ettevaatlik ja järgida vähemalt elementaarseid soovitusi!

Võib juhtuda, et viiruse teele saadakse lisaks karantiinile ka ravimist tõke. Kuna aega on vähe, on loogiline pöörata pilk otsivalt ravimite poole, mis on juba mingi muu tõve arstimiseks kasutusel ja mille varud maailmas on suured. Seepärast pole juhus, et USA presidendi pressikonverentsil räägiti neljapäeval ühest ravimist – võib-olla trumpiliku plähmerdamise ja piisava kinnituseta, ent mitte põhjuseta.

Vaatamata riskirühma mittekuulumisele ei tea te konkreetselt enda kohta, kui hästi olete selle viiruse eest kaitstud. Viirus aga ei tea statistikast mitte midagi.

Miks? Jätke meelde sõnad «angiotensiini konverteeriv ensüüm 2» ja selle lühend ACE2, sest hakkate neid sõnu uudistest palju kuulma. Kes vähegi suudab biokeemia ree peal püsida, see lugegu Postimehe veebist läbi akadeemik Eero Vasara mõtted.

Eero Vasar rõhutab, et viiruse kõrval tuleb näha inimest – haigus ja epideemia kulgevad viiruse ja inimes(t)e «koostöös». Seda nii bioloogiliste eripärade kui ka käitumise ja kultuuri mõttes. Kõik inimesed ei ole täpselt ühesugused.

On usutav, et niisuguse dramaatilise sündmuse peale saab uut hoogu vaidlus, kas ohtudega saavad paremini hakkama autoritaarsed riigid või kodanikuvabadusi austavad demokraatiad.

Minu jaoks on vastus selgemast selgem. Loomulikult on vaja informatsiooni vaba liikumist ning koos mõtlemist, mitte repressiivaparaati, mis hoiatussõnumit ütleva arsti suu sulgeb (nagu Hiinas juhtus). Oletan, et üks õppetund tuleb kultuuriline: paremini kosuvad suhteliselt distsiplineeritud rahvad, kes on võimelised end häda korral kokku võtma ja reegleid järgima. Jälle loeb see, kui tõhusalt suudame kasutada oma väikese rahva vaimuvara, helgeid päid.