Puhangu alguses jagas telekomiettevõte China Mobile meediaettevõtetega viirusekandjate andmeid, mis ilmusid sotsiaalmeedias, et inimesed saaksid kindlaks teha, kas nad on viirusekandjatega kontaktis olnud. Neis sõnumites võis mõnel juhul olla üksikasjalik info, mis kell oli inimene rongi peale läinud või kus ta rongis istus.
Nüüd on valitsus loonud viirusekandjate kontrollimiseks rakenduse «Lähikontakti tuvastaja», kus pärast isikuandmete sisestamist skaneeritakse sisse QR-kood, mis näitab, kas inimene on olnud lähikontaktis mõne viirusekandjaga või kuulub mingil põhjusel riskigruppi.
Lisaks QR-koodidele plaanitakse kasutusele võtta ka infrapuna-temperatuurimõõdikud, millele on paigaldatud näotuvastustarkvara.
«Koroonaviiruse puhanguga muutusid riskihindamise ja liikumispiirangute ideed kiiresti reaalsuseks. Aja jooksul näeme üha enam privaatsust rikkuvate tehnoloogiate kasutamist ja vähem võimalusi sellele vastu seista,» lausus inimõigusühenduse Human Rights Watch Hiina ekspert Maya Wang väljaandele The Guardian.
Tema sõnul toob viirus järelevalvesüsteemis tõenäoliselt kaasa uue hüppe, nagu seda tegid 2008. aasta Pekingi olümpiamängud või 2010. aasta Shanghai Expo. «Massilise järelevalve tehnikad muutusid nende sündmuste järel palju alalisemaks,» märgib Wang.
Samasugune süsteem on juba kasutusel Xinjiangis, kus kohalikud võimud on sundinud elanikke telefonidesse rakendusi paigaldama, et neid oleks lihtsam jälgida, ja kinnitanud uiguuride elukohtadele QR-koodid, et ametnikud saaksid kiiresti infot sealsete elanike kohta.
Seal ei ole jälgimise all küll terviseteemad, vaid usuline kuuluvus. Kuid ekspertide sõnul võib koroonaviiruse taandudes süsteem paika jääda ja põhjalikum järelevalve muutuda normiks.