Viirus toob USA valimistel pika lõppmängu

Joe Biden ja Bernie Sanders otsustasid käesurumise asemel pühapäevasel teledebatil küünarnukimüksu kasuks. Foto: Mandel Ngan/AFP/Scanpix

• USA eelvalimised toimusid kolmes osariigis, sest Ohio lükkas valimised edasi.
• Kõigis osariikides võitis Joe Biden, kes juhib üldarvestuses suure eduga.
• Bernie Sanders ei ole teatanud kavatsusest loobuda.
• Eelvalimised võivad edasilükkamiste tõttu venida suveni.

USA presidendivalimiste eelvalimistel ei ole enam kahtlustki endise asepresidendi Joe Bideni võidus. Sellest hoolimata venivad valimised ilmselt tavapärasest pikemaks, sest viirusehirmus jätavad valijad mitmes osariigis valimiskastide juurde minemata.

Kolmes osariigis – Floridas, Illinois’s ja Arizonas –, kus valimised siiski teisipäeval toimusid, võitis kindlalt Biden, kes suurendas vahet ainsa konkurendi Bernie Sandersiga. See oli Bideni kolmas järjestikune võidukas nädal.

Suurima võidu sai Biden ootuspäraselt Floridas, kus kogus 62 protsenti häältest Sandersi 23 protsendi vastu. Ka Illinois oli tugevalt Bideni poole kaldu: seal sai endine asepresident 59 protsenti Sandersi 36 protsendi vastu. Kõige tasavägisemaks kujunes vastasseis Arizonas, kus Sandersil olid parimad võimalused, kuid sealgi rebis Biden ennast 44 protsendiga võitjaks.

Kampaania koliti veebi

Kokku juhib 30 osariigi ja piirkonna arvestuses Biden 1146 võidetud delegaadiga Sandersi 861 delegaadi ees. Juulis Demokraatliku Partei rahvuskongressil võitmiseks on vaja 1991 delegaadi toetust ja selle püüdmine kujuneb Sandersil ilmselt võimatuks ülesandeks, kirjutab Politico.

Kuigi tulemused võiksid viidata, et Sandersil oleks targem loobuda, ei ole 78-aastane Vermonti senaator kõrvale astumiseks mingit kavatsust välja näidanud. Biden on vastase võimaliku loobumise asjus jäänud taktitundeliseks.

«Me oleme liikunud lähemale Demokraatliku Partei presidendikandidaadi nimetamise kindlustamisele,» lausus Biden tagasihoidlikus võidukõnes, mis jõudis vaatajateni tema kodust Delaware’i osariigist videosilla vahendusel.

Sandersi toetajad teatasid aga, et kandidaadil ei ole plaanis pärast teisipäevaseid valimisi oma toetajate poole pöörduda. Küll esines ta varem samal õhtul koroonaviirust puudutava kõnega, milles esitles kahe triljoni dollari suurust reformikava ning kutsus muuhulgas kehtestama peredele 2000 dollari suuruseid igakuiseid toetusi, et majanduslangusest välja tulla.

Valimised viidi läbi praeguste hügieeninõuete järgi: hääletusmasinad desinfitseeriti ning valijad said täita sedeleid jaoskondade ees.

Koroonaviirus on häirinud tavapärast kampaaniategevust. Edasi on lükatud Ohio eelvalimised ja kandidaadid on olnud sunnitud kampaaniaürituste asemel esinema rahvale interneti teel. Nii Biden kui ka Sanders korraldavad regulaarseid videoülekandeid ja ka ukselt uksele kampaaniategevus on kolinud internetti.

Samuti viidi teisipäevased valimised läbi praeguste hügieeninõuete järgi: hääletusmasinad desinfitseeriti ning valijatele pakuti võimalust täita sedeleid jaoskondade ees. Küsitlusest paistab, et viiruse tõttu kehtestatud eriolukord soosib Bidenit, keda rahvas peab kriisiga tegelemisel usaldusväärsemaks, vahendab The Guardian.

Kui Sanders otsustab jätkata, võivad valimised venida hiliskevadesse, sest üha rohkem osariike teatab eelvalimiste edasilükkamisest. Ohio osariigi kuberneri plaan oli lükata valimised edasi 2. juunini, kuid osariigi Demokraatliku Partei haru soovib korraldada valimisi varem, suurendades kirja teel ja mobiilsete valimiskastidega hääletamise osakaalu.

Trumpi koht on kindel

Olukorras, kus Ameerika Ühendriikides oli eilse seisuga uude koroonaviirusesse nakatunud juba üle 6500 ja surnud üle saja inimese, teatasid eelvalimiste edasilükkamisest esimestena Louisiana ja Georgia osariik. Esmaspäeval tegi sama Kentucky osariik, kus tõsteti valimiste kuupäev 19. mailt 23. juunile. Marylandi võimud teatasid teisipäeval valimiste nihutamisest 28. aprillilt 2. juunile.

Kõik see ei puuduta aga president Donald Trumpi, kes kindlustas teisipäeval formaalselt oma koha Vabariikliku Partei kandidaadina.

Trump teeb ameeriklased murelikuks

Valgest Majast kostavad eksitavad väited ja koroonaviiruse politiseerimine jätab kriitikute sõnul mulje, et president Donald Trump ei võta olukorda piisavalt tõsiselt.

Trump on korduvalt väitnud, et ­USA-l­ ei ole viirusega mingeid probleeme, olukord on kontrolli all ja viirus taandub suveks. Viimase ajani mõnitasid Trump ja mõni Valge Maja nõunik väidetavalt tervishoiuminister Alex M. Azari paanika külvamise pärast. President on nimetanud koroonaviirust ka demokraatide vandenõuks, et valimisi võita, kirjutab New York Times.

Kui president jäi olukorra pisendamise tõttu tugeva kriitika alla, lubas ta, et kõik soovijad saavad teha analüüsi. Samas tunnistavad paljud tervishoiuametnikud, muuhulgas riigi nakkushaiguste instituudi direktor Dr. Anthony Fauci, et USA-l ei ole viiruse analüüsimiseks vajalikke vahendeid ja praegune süsteem on läbi kukkunud.

Paistab, et kriitika mõjus Trumpile kainestavalt, sest esmaspäeval tunnistas ta pressikonverentsil, et viirus võib taanduda alles juuliks-augustiks. Samuti kuulutas Valge Maja järgnevaks 15 päevaks välja erakorralised meetmed, mille alusel tuleks vältida rohkem kui kümmet inimest hõlmavaid rahvakogunemisi ja loobuda avalike asutuste külastamisest.

Teisipäeval teatas Trump pressikonverentsil Kongressile abipaketi esitamisest, millega toetada ettevõtteid ja eraisikuid. Kuigi paketi maht ei ole teada, võib rahandusminister Steven Mnuchini vihjete põhjal oletada, et see jääb 850 miljardi dollari kanti, vahendab The Guardian.

Trump eitas, et kaalutakse riiklike liikumispiirangute kehtestamist, samuti ei poolda ta novembrikuiste presidendivalimiste edasilükkamist. Presidendi sõnul loodab ta endiselt, et juuniks Marylandi kavandatud G7 liidrite kohtumine toimub.

Viimaste päevade tasakaalukamat maneeri rikkus aga esmaspäevaõhtune säuts, milles Trump nimetas Covid-19 «Hiina viiruseks». Peking vastas sellele jõuliselt, öeldes, et USA võiks tegeleda probleemidega kodumaal. Hiina ametlik uudisteagentuur Xinhua nimetas Trumpi keelekasutust rassistlikuks ja ksenofoobseks.