Vaktsiini luuakse rekordkiirusega

Esmaspäeval alustas inimkatsetega Ühendriikide biotehnoloogia firma Moderna, kui esimesele vabatahtlikule anti katsetatava vaktsiini doos. Foto: imago images/Scanpix

• Koroonaviiruse vaktsiini välja töötamises võistlevad ravimifirmad ja riigid.
• USAs alustas Moderna esimeste inimkatsetega.
• See on aga pika protsessi esimene faas, mille tulemus võib tulla 18 kuu pärast.
• Euroopa andis rahasüsti Saksa firmale, et välistada ettevõtte minek USA alla.

Koroonaviiruse vaktsiini saab välja töötada mõne nädalaga, kuid selle toime ja võimalike kõrvalmõjude uurimiseks on ette nähtud aeganõudev loomkatsete ja kliiniliste uuringute protsess.

     Foto: Graphic News Ltd

Uue koroonaviiruse pandeemiline levik on pannud terviseameteid nõudeid leevendama, et vaktsiini saaks rekordajaga masstootmisesse viia. Kui varem oli selleks ette nähtud kuni kümme aastat, siis nüüd proovitakse seda teha 12–18 kuuga.

Esmaspäeval alustas inimkatsetega Ühendriikide biotehnoloogia firma Moderna, kui esimesele vabatahtlikule anti katsetatava vaktsiini doos. Valdav osa praegu katsetatavatest vaktsiinikandidaatidest sihib oma toimes viiruse pinnast välja tungivat ogavalku, mille abil viirus inimese rakkudesse siseneb.

Kuna viiruse genoom on praeguseks järjendatud, saavad teadlased viia vaktsiiniga organismi vaid üksikuid ogavalgu valke, mis üksinda patsiendi tervist ei ohusta. Küll aga hakkab organism tootma nende hävitamiseks spetsiifilisi antikehasid, mis reaalse viiruse organismi sattumise korral ka viiruse membraanis olevate ogade vastu võitlema asuvad ja niimoodi immuunsuse tagavad.

Võrreldes n-ö klassikalise vaktsiinide tootmise viisiga, kus organismi harjutatakse laboris kasvatatud surnud või nõrgendatud viiruseosakestega, on selline lähenemine oluliselt kiirem, mis ongi taganud vaktsiinikandidaadi kiire valmimise, kirjutab MedicalXpress.

Kui tavaliselt on inimkatsete eelduseks põhjalikud loomuuringud, siis seekord võimaldati protsessi kiirendamiseks see samm ära jätta.

Lisaks Modernale üritavad vaktsiini välja töötada kümned uurimisrühmad ja ettevõtted üle kogu maailma. Mõned biotehnoloogid katsetavad ajutise vaktsiiniga, mis annaks immuunsuse paariks kuuks, kuni pikaajalisem kaitse on välja töötatud. Samuti uuritakse, kas haiguse läbi põdenud inimestel tekivad vereplasmas antikehad, mida saaks kasutada passiivse immuunsuse andmiseks teistele inimestele.

Euroopa kahtlustab USAd

Lisaks ravimifirmadele konkureerivad ka riigid, mis tahavad kindlustada, et nende kodanikeni jõuaks vaktsiin või ka ravi esimesena ning selleks antud rahasüste ei viidaks riigist välja.

Esmaspäeval lubas Euroopa Komisjon Saksa biotehnoloogiafirmale CureVac 80 miljonit eurot, et kiirendada vaktsiini väljatöötamist. See oli samm edasi varem antud lubadusest jagada Euroopa uurimisrühmadele 45 miljonit eurot nii uurimistöö kui ka vaktsiini masstootmise hõlbustamiseks.

Komisjoni president Ursula von der Leyeni sõnul peab ta realistlikuks võimalust, et uue koroonaviiruse vaktsiini saab turule tuua juba sügisel. See on vastuolus enamike tervishoiuekspertide hinnanguga, et vaktsiini hulgitootmist on võimalik alustada 18 kuu pärast.

Kui tavaliselt on inimkatsete eelduseks põhjalikud loomuuringud, siis seekord võimaldati protsessi kiirendamiseks see samm ära jätta.

Komisjoni rahasüst oli vastus pühapäeval levinud Saksa valitsuse ja biotehnoloogiaettevõtte suurinvestori infole, et Ühendriikide valitsus on proovinud saada eksklusiivõigusi CureVaci koroonavaktsiinile, et selle valmimisel anda kaitse esmajärjekorras ameeriklastele.

Ettevõtte juhatus eitab, et president Donald Trump või mõni valitsusega seotud asutus oleks pakkunud neile raha firma ülevõtmiseks. Samas ei suutnud asejuht Franz-Werner Haas selgitada, miks investor seda infot kinnitas, vahendas Politico.

Olukorra tegi veel segasemaks tõsiasi, et 11. märtsil teatas CureVac, et nende varasem tegevjuht, USA kodakondsusega Daniel Menichella lahkub ettevõtte juhatusest ning tema asemele tuleb firma looja Ingmar Hoerr. Märtsi alguses oli Menichella kutsutud Valgesse Majja, et arutada koroonaviiruse vaktsiini loomist ja tootmist Trumpi, USA asepresidendi Mike Pence’i ja USA koroonaviiruse töörühma liikmetega.

Varasem töö annab lootust

Kiirus, millega Covid-19 pandeemiat põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 vaktsiini välja töötatakse, on pretsedenditu.

Jaanuari algul, vaid kaks nädalat pärast seda, kui päevavalgele tulid kahtlused Wuhani linnas inimkontaktselt levivast uuest koroonaviirusest, avaldasid Hiina teadlased SARS-CoV-2 geenijärjestuse. See võimaldab uurimisgruppidel üle maailma kasvatada laborites elava viiruse ning selle põhjal uurida, kuidas see inimeste rakkudesse tungib.

Edumaa uue koroonaviiruse vastu võitlemiseks annab ka see, et selle geenimaterjal on 80–90 protsendi ulatuses sarnane SARSi viirusega, mis ohustas Ida-Aasiat 2003. aastal. 2012. aastal põhjustas epideemia MERS, Saudi Araabiast alguse saanud koroonaviirus.

Mõlemal juhul alustati tööd vaktsiini välja töötamiseks. Neid tulemusi kasutatakse nüüd ära, et tuua vaktsiin masskasutusse võimalikult ruttu.