Lähisuhtevallaga seotud väljakutsete arv pole viimasel ajal kasvanud

Vägivald. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Politsei ei ole viimastel nädalatel saanud tavapärasest rohkem lähisuhtevägivalla väljakutseid saanud, kuid praeguse olukorra mõjud võivad ilmneda hiljem. 

Alates 1. märtsist kuni 17. märtsini sai politsei 587 lähisuhtevägivalla väljakutset, eelmisel aasta sama ajavahemiku jooksul oli kokku 558 lähisuhtevägivalla väljakutset, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja

Lähisuhtevägivalla juhtumitest anti sama ajavahemiku jooksul politseile teada kokku 787 korral, neist 187 juhul alustati kriminaalmenetlus. Eelmise aasta sama ajaga anti politseile lähisuhtevägivalla juhtumitest teada 801 korral, neist kriminaalmenetlus alustati 214 korral.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe ütles BNS-ile, et politsei reageerib lähisuhtevägivalla juhtumitele praegu kehtestatud eriolukorras samamoodi nagu varemgi. Kui saame teate, et kellegi elu või tervis võib olla ohus, siis igal juhul politseipatrull sellele reageerib.

«Välisriikide kogemus näitab, et isolatsioonis viibides vägivallajuhtumid lähedaste vahel sagenevad. Eestis ei ole viimastel nädalatel politsei tavapärasest rohkem lähisuhtevägivalla väljakutseid saanud, kuid praeguse olukorra mõjud võivad ilmneda hiljem. Politsei on valmis reageerima ka siis, kui juhtumite arv kasvab,» ütles Arumäe.

Arumäe rõhutas, et kriisiajal on veelgi olulisem üksteise hoidmine, hoolimine ja märkamine, seda seetõttu, et stressiolukorras võib inimese käitumine muutuda. Ta kutsus üles vägivallajuhtumitest  viivitamatult hädaabinumbrile teada andma.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Heiko Mihkelson sõnas, et praeguse seisuga ei ole politseis registreeritud süütegude arvus märgata olulisi muutusi, mis võiksid tingitud olla just möödunud nädalal kehtestatud eriolukorrast.

«Erinevalt eriolukorra eelsele ajale on politseini  jõudnud näiteks teated üksikutest võimalikest telefonikelmustest, kus kasutatakse koroonaviiruse ettekäänet, et inimestelt raha välja petta. Kuid meile teadaolevalt ei ole Eesti inimesed end petta lasknud,» sõnas Mihkelson.

«Me kaardistame pidevalt võimalikke ohte, et süütegevuse sagenemist ennetada. Ka praegu oleme kaardistanud kõik võimalikud ohud, mis on seotud sundpuhkuste ning liikumispiirangute kehtestamisega. Näiteks libauudiste levitamine, avaliku korra rikkumised ning võimalik alkoholi tarbimisest tingitud vägivald,» ütles Mihkelson.

Mihkelson kutsus kõiki üles  järgima terviseameti soovitusi, vältima rahvarohkeid kohti ning võimalusel püsima kodus.