Ukraina lüpsjad võivad meie piimatööstuse hullemast päästa

Robotlüpsi korral on töötajate asendamine pisut kergem. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuna ukrainlasest lüpsjad liiguvad peamiselt ainult töö- ja elupaiga vahet, on nende koroonaviirusesse nakatumise oht väike. Piimatootjad muretsevad praeguses majanduslanguse hirmus hoopis rohkem piimahinna võimaliku languse pärast.

Harjumaal Keila linna lähedal asuva ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa tõdes, et praegune olukord on halb, kuid kindlasti läheb koroonaviiruse leviku hirmus veel hullemaks. Loomalaudas on kätepesuvahendid kraanikausside juures ammusest ajast, ka tööriided on töötajatele. Keegi ei pea oma riietega laudas tööd tegema.

Nii usub Metsamaa, et peamiselt Ukrainast pärit lüpsjad on praegu suur pluss. „Ukrainlased lähevad meil tööpaigast elupaika ja teevad vaid väikese vahepeatuse Keila linna äärde jäävas neile kõige lähemas poes. Nad puutuvad kõige vähem kokku nakkusohtlike inimestega. Eesti oma inimestel on suhtlusringkond palju suurem ja oht nakkust saada suurem,” selgitas ta. Eelmise neljapäeva seisuga olid kõik ettevõtte 25 töötajat terved.

Kardavad piimahinna langust

Metsamaa meelest on töötajate haigestumisest tähtsam, et piimatööstusega midagi ei juhtuks. „Et piimal oleks laudast koht, kuhu minna. Meil on robotlüps ja saame lüpsil inimesi kergemini asendada. Kui inimene numbreid tunneb, leiab lehma ikka üles ja mõni spetsialist ikka terveks jääb, kes lehmad ära lüpsab,” kinnitas ta.

Nii ongi eluliselt tähtsam, et piim töödeldud saaks. „Meie piim läheb Teresse ja sealt EPIKO kaudu töötlemiseks piimatööstustesse Eestis, Lätis ja Leedus. See võib praeguses kriisis olla meie eelis, et ühistulise koostööga on risk eri tööstustega paremini maandatud,” arutles ta.

Kuid piimahinna langusest ei pruugi see siiski päästa. „Kindlasti hakkab praegune majandusolukord maailmas mõjutama piimahinda. Eestist läheb väga palju piima toorpiimana Leetu. Sealt edasi Itaaliasse, kuid Itaalias toimuv võib hakata mõjutama ostusid ja piimahinna langusest ei pääse me keegi,” nentis ta. „Vaadeldes ümbritsevat aina keerulisemat seisu maailmas, riike pannakse aina rohkem lukku, aga kuidas kaubad liikuma hakkavad. Peaasi, et piimale ikka järele tullakse. Ei taha mõeldagi, kui mõnes piimatööstuses töötlemine näiteks kuidagimoodi katkeb…,” jättis ta lause lõpetamata.

Ka Järvamaal Sargvere kandis tegutsev piimatootja Toomas Uusmaa nentis, et lüpsjate haigestumist ta väga ei kardagi. „Meil on ukrainlased tööl, nemad ju palju mujal suhtlemas ei käi ja töö juurest haigust ei saa. Võõraid meil töö juures ei käi, laudas on puhtus ja kord tagatud ning omavahelised suuremad kogunemised keelasime ka nüüd ära,” selgitas ta.

Teha vaid oma tööd

Uusmaa ei usu, et ta rohkem kriisiks valmis saab olla, kui ta praegu on. „Päris nii ei saa, et me põllumajanduses koordineerime kogu tööd ainult telefoni teel. Meil on otsene suhtlemine loomadega ja kaubatoojatega, meeskonnatöö on väga vajalik,” selgitas ta.

Ka Järvamaal Järva-Jaanis piima tootev Teet Kallakmaa usub, et praeguses viiruseohus päästavad loomakasvatuse hullemast Ukraina lüpsjad. „Ukrainlaste suhtlusringkond on siin ju väike ja nad elavad eraldi. Samuti palusime kõigil töötajatel töö juures ilma tungiva vajaduseta üksteisega mitte kontakteeruda. Teha vaid oma tööd ja nii on risk haigestuda väiksem,” lausus ta.

Kallakmaa loodab, et praegune maailmas tekkinud ja süvenev majandusolukord mõjutab piimatootjaid kõige viimaste hulgas. „Oleme ju toidu tootjad ja süüa tahavad inimesed ikka. Vähemalt ma tahan nii mõelda.»