Aimar Altosaar: vaimne päästerõngas vanemale ja lapsele

40 protsenti inimestest kogeb elu jooksul vaimse tervise häireid. Foto: Shutterstock

Laste heaolu ja tulevik sõltuvad kodusest hoolest ja positiivsest õhkkonnast, mille hoidmine käib eluraskuste või vaimse tervise häirete tõttu vahel vanematel üle jõu. Hakkamasaamisoskusi ja tuge saavad nad uuest abistamisvõttest, kirjutab Aimar Altosaar.

Teiste pereellu sekkumist ei peeta heaks kombeks, kuid tegelikult on seda vaja mõnikord teha, kinnitavad vaimse tervise spetsialistid. Ekspertide hinnangul elab ligi 20 protsenti lapsi peredes, kus ühel või mõlemal lapsevanemal on probleeme vaimse tervisega. Veel rohkem on peresid, kus vanematel on tõsisemad eluprobleemid ja stressirohked väljakutsed. Lapsed kogevad vanemate raskusi omal moel, vahel ka varjatult, ja need võivad rikkuda laste võimalused õnnelikule elule. Vanemate psüühikahäired või psüühilised raskused, sealhulgas toimetulematus stressiga, mõjutavad laste psüühikahäirete tekkimist.

Et vältida probleemide kandumist ühelt põlvkonnalt teisele, tuleks lastevanemaid julgustada abi otsima nii oma tervise kui ka laste arengu ja turvalisuse pärast.

Laste aitamiseks, kui vanematel on endaga suuri probleeme, on Soome lastepsühhiaater Tytti Solantaus koos meeskonnaga loonud sekkumismeetodi «Räägime lastest». Selle meetodi tutvustamise ja spetsialistide koolitamisega Eestis tegelevad MTÜ Peaasjad juurde koondunud lastepsühhiaatrid, kliinilised psühholoogid ja vaimse ravi õed.

MTÜs tegutsev lastehaigla lastepsühhiaater Ere Vasli tõdes, et sageli kardetakse või ei osata oma raskustest lastega rääkida, aga lapsed tajuvad, kui midagi on korrast ära, ja elavad kaasa. Kui raskustest ei räägita, jäävad lapsed oma muredega üksi ja kannatavad rohkem. Soomes tehtud uuringud kinnitavad, et lapsevanemate depressiooniravi on kergem, kui nad saavad rääkida oma lastest ning arutada, kuidas neid paremini toetada. Psüühikahäireid võib esineda 45 protsendil elanikkonnast, kuid eluraskusi võib esineda kõigil.