Avo-Rein Tereping: riigi IT-arendus on killustatud

Avo-Rein Tereping FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Koroonaviirus on praegu küll peateema, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka nendele valdkondadele, mis on kaudselt seotud valmisolekuks häda- ja eriolukordades. Praeguses olukorras, kus distantsi hoidmine sunnib kaugtööle, sõltub ühiskonna toimimine sidest ja internetist ehk üldisemalt infotehnoloogiast, õigemini küll selle puudumisest. Kuna tänaseni puudub katkematult toimiv riigiside, võimendab kriisiolukordade niigi tõsiseid hädasid side katkemine.

Nurinat selle üle, et Eesti e-tiiger on kõhnaks ja nõrgaks jäänud, on viimasel ajal kuulda mitme arvaja suust. Olgu see e-raamatute käibemaksu alandamine või digi­innovatsioon, digitaalse kirjaoskuse arendamine või koostöö Eesti ülikoolide haridustehnoloogidega – hädadel on vähemalt kaks põhjust: rahapuudus ja IT-spetsialistide puudus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti hinnangul läheks vaja lausa 100 miljonit lisaraha aastas.

Ammu tuntud võte ressursside kokkuhoiuks ja efektiivsuse tõstmiseks on keskendumine põhitegevusele. Igasugused kõrval- ja abistavad tegevused antakse neile, kellele see on põhitegevus. Küllap sellepärast jõuti ka riigis äratundmisele, et igapäevane tööruumide koristamine, majade remont ja haldus ei ole avaliku sektori organisatsioonide põhitegevus. Selleks loodi üsna ammu Riigi Kinnisvara AS. Samuti koondas rahandusministeerium kokku kõigi riigiasutuste raamatupidamised. Ma ei ole küll lugenud, kui suur oli saavutatud kokkuhoid, kuid kõrvaltegevuste väljaviimine ettevõttest suurendab alati efektiivsust.