Jaan Männik: poliitilisest nihkest uutes oludes

Jaan Männik, endine Eesti Panga nõukogu esimees Foto: Tairo Lutter

Koroonaviirus on maailmas palju ärevust tekitanud. Mures ollakse nii meditsiinilistel kui ka majanduslikel põhjustel. Sellele lisandub minu hinnangul veel ka poliitiline dimensioon. Üle saja aasta on inimesi liigitatud ilmavaate alusel vasak- ja parempoolsuse skaalal. Viimasel ajal on lisandunud veel teine telg: globaalne liberalism versus rahvuskonservatism. Maailma mastaabis ilmneb sellel teljel ka selge nihe rahvuskonservatiivsuse poole, millega peaksime arvestama.

Rahvuskonservatiivne liikumine on pikka aega olnud tugev Prantsusmaal isa ja tütre Le Peni juhtimisel. Marine Le Pen sai presidendi valimistel mais 2017 hõbe­medali, kui Emmanuel Macron võitis. Kui Donald Trump võitis 2016. aastal USA presidendivalimised, oli suur üllatus, et üks rahvuskonservatiivse maailmavaatega poliitik ja ärimees hakkab juhtima maailma suurimat riiki.

Rahvuskonservatiivsed erakonnad on pääsenud parlamenti Rootsis, Soomes ja ka Eestis. Viimastel valimistel said kõik kolm erakonda 17–18 protsenti häältest oma riigis. Tänaste reitingute järgi on nad Soomes ja Rootsis suurima toetusega erakondade hulgas, Eestis on toetus pisut kahanenud, sest siin on EKRE valitsuserakond.