Juhtkiri: üksikul saarel

Parvlaev Romantika Läti sadamas. Välisministeerium koostöös Tallink Grupiga suunab Euroopas koju pöördumist ootavatele eestlastele järele laeva Romantika Foto: Eero Vabamägi

Eestlased on varemgi valget laeva oodanud. Tavaliselt on see metafoor tähistanud siiski ühel või teisel viisil Eestist põgenemist, olgu see tsaariajal «tõotatud maale» pääsemiseks või 20. sajandil sõja või okupatsiooni eest vabasse maailma põgenemist.

Saksamaa-Poola piiril ootavad eestlased tahavad aga lihtsalt koju saada, seda on Eesti riik neile ka lubanud. Valge laeva, antud juhul Tallinki parvlaeva Romantika lõksujäänud eestlaste järele saatmine on Eesti riigi tänuväärne viis täita oma lubadus olukorras, kus meie sõbrad Poolast on murdnud nendepoolse lubaduse eestlaste kolonn läbi lasta.

Nagu kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik tänase Postimehe arvamusloos, algas riikide endasse tõmbumise tung juba varem. Sellele on hoogu andnud põgenikekriis Euroopas ning populism. Raik nendib, et Hiina on vaatamata rabedale algusele suutnud end kokku võtta, kasutades ära tsentraliseeritud võimuga autokraatia eeliseid selliste kriisidega toimetulekul. Euroopa Liit on samal ajal olnud riikide liiduna nagu kana, millel on küll pea Euroopa Komisjoni näol, aga mille alt koivad ja suled on eri suundades plehku pannud.

Itaalia ja Hispaania kehtestavad lauskeelde, samal ajal eksperimenteerivad Rootsi ja Suurbritannia karjaimmuunsusega. Brittide eksperimendist vahetu osavõtja on ka tervishoiuminister Nadine Dorries, kellel diagnoositi nädal tagasi koroonaviirus. Nüüd pandi sama diagnoos ka tema 84-aastasele emale. Peaminister Boris Johnson vaatab probleemile lähenemist nüüd ümber, sest nakatunute arv paisub tema valitsuse poolt ettenähtuga võrreldes kiiremini.

Et inimeste vaba liikumist lubanud maailmajaol polnud ette valmistatud plaani juba enne viimaste aastakümnete suurima kriisi puhkemist, on tragöödia, täielik läbikukkumine.

Kogu Euroopa sulgeb viiruse ees piire, kuigi sel pole plaaniski passi näidata. Saksamaa ja Prantsusmaa on kehtestanud ekspordipiirangud hädavajalikele meditsiinitarvetele. «Kõik peavad tegema eeltööd, kuni saame ühtse Euroopa visiooni välja töötada,» ütles Prantsusmaa tervishoiuminister Olivier Véran vastuseks kriitikale. Et inimeste vaba liikumist lubanud maailmajaol polnud ette valmistatud plaani juba enne viimaste aastakümnete suurima kriisi puhkemist, on tragöödia, täielik läbikukkumine.

Õppetund on siin selge: Euroopas, kus otsustusprotsess on demokraatlik, lausa konsensuslik, tuleb kriiside lahendamist puudutavad otsused teha enne nende puhkemist. Kibe õppetund tuleb alla neelata, pole mõtet tõtata hukka mõistma eestlasi koju jõudmast takistavat Poolat, keda nii mõnigi peab Eesti kõige tähtsamaks strateegiliseks liitlaseks.

Nii praegu kestvas kriisis kui ka tulevikus peab Eesti seisma selle eest, et Euroopa Liit oleks ja jääks ühtseks, olgu teemaks ühe protsendiga liidu SKTst võrduv koroona abipakett majandusele või mistahes suured kriisihalduse otsused. Tuleb teha endast olenev, et oleks teada, kuidas üks või teine riik käituma peaks.

Väikeriik saab püsida ainult reeglitele ja kokkulepetele allutatud maailmas. «Alati on võimalik kõike paremini teha, kuid mitte kunagi ei saa Eesti oma ülesandeid ja tulevikulootusi teostada nii, nagu asuks me üksinda keset suurt ookeani,» lausus president Lennart Meri Eesti rahvale oma viimasel õhtul riigipeana. Maksku mis maksab, Eesti peab töötama selle nimel, et me ei jääks üksi.