:format(webp)/nginx/o/2020/03/17/13013272t1hbe70.jpg)
Postimehe faktikontroll võtab luubi alla ühiskondlikus arutelus esitatavaid faktiväiteid, mille paikapidavus pole ilmselge.
VÄIDE
Donald Trump ja asepresident Mike Pence on juba päevi kiitnud enda viiruse kontrolli alla saamise meetmeid. Trumpi sõnul on USA saavutanud «hiiglaslikku progressi». Reedel toimunud pressikonverentsil nentis president, et võrreldes teiste riikidega on Ameerika edu «uskumatu». Samuti lubas Trump vähendada viiruse levikut Euroopaga piiride sulgemise ja koju naasnud USA kodanike testimise kaudu.
KONTROLL
Presidendi algne reaktsioon viiruse levikule USA-s näitas, et ta ei uskunud, et tegu on tõsise probleemiga. Veebruari lõpus ütles Trump, et viirus on «pettus». Üle-eelmisel teisipäeval mainis ta, et viirus pole tõsisem kui tavaline gripp ja mureks pole põhjust. Soe ilm pidi leviku peatama. Sellised väljaütlemised vähendasid kodanike valmidust ajal, kui viiruse levik oli alles algstaadiumites.
See algne kergemeelsus aitas viiruse levikule kaasa. Kõige suuremaks probleemiks osutus testide puudus, mis tekitas olukorra, kus ametlik statistika näitas pigem väikest nakatunute hulka. Mitu nädalat peale esimest nakatunut oli USA testinud ainult 16 tuhat inimest. Näiteks rohkem kui kuus korda väiksemas Lõuna-Koreas testiti vaid ühe nädalaga 66 tuhat. Seega, esimene probleem USA-s oli ebausaldusväärne informatsioon viiruse leviku kiiruse ja mahu kohta.
Sellel probleemil olid pikemad juured. Ameerika ei olnud valmis reageerima viiruse levikule, sest mitmed tervisekaitse organid on olnud viimaste aastate jooksul alarahastatud või hoopis kinni pandud. Eelmine aasta suleti USA valitsuse finantseeritud programm, mille eesmärk oli uurida ja ennetada loomadelt inimestele levivaid uusi viiruseid (selline võis olla COVID-19). Aasta enne seda koondati riikliku julgeoleku nõukogu epideemiate eest vastutav Timothy Ziemer ja terve tema tiim. Kõik see toimus samal ajal, kui Ameerika haiguste tõrje ja ennetamise keskustele eraldatud eelarve vähenes. Ameerika Ühendriikide võimetus kiiresti ja efektiivselt reageerida viirusele tulenes sellest, et Trumpi valitsus oli mitu aastat nõrgestanud tervise eest vastutavaid riigiorganeid.
Eelmise nädal lõpuks oli selge, et valitsuse algne kergemeelsus ei olnud jätkusuutlik. Haigestunute hulk kasvas ja mitmed osariigid ja linnad kuulutasid eriolukorra. Seega, Trumpi suhtumine olukorra tõsidusse muutus – ta sulges piirid eurooplastele, kuulutus üleriigilise eriolukorra, eraldas raha viiruse leviku peatamiseks, toetas riigi-ja erasektori koostööd ja lubas laiendada testimisvõimalusi.
Tulemused on siiamaani olnud oodatust kehvemad. Presidendi sõnul pidi Google arendama veebilehe, mis võimaldaks inimestel jälgida oma sümptomeid ja vajadusel suunaks nad lähimasse testimispunkti. Hiljem selgus, et taoline projekt on alles algstaadiumis ja Google enda sõnul ei ole veebilehekülg jätkusuutlik lahendus. Samal ajal on Euroopast koju tulevate USA kodanike testimine lennujaamades tekitanud ülerahvastatud pikad järjekorrad, kus riskikolletest naasnud kodanikud võivad kergesti nakatuda.
Kokkuvõttes, Ameerika valitsuse reaktsioon viirusele on olnud hiline ja ebapiisav. Erasektor, ülikoolid ja osariigid on olnud märgatavalt vastutustundlikumad, korraldades karantiine ja efektiivseid hariduskampaaniaid. Samal ajal, Trumpi valitsuse suhtumise tervishoiuorganitesse on tekitanud olukorra, kus haiglad ja kodanikud ei ole saanud aega, et kriisiks valmistuda. Tervishoiu eest vastutavate riigiorganite nõrgestamine ja Trumpi hiline reaktsioon vähendasid testimisvõimalusi ja kiirendasid viiruse levikut. Seega, USA allergia ja nakkushaiguste instituudi esimehe sõnul on «kõige halvem alles ees».
HINNANG
/nginx/o/2020/03/17/13013271t1hab77.jpg)
/nginx/o/2020/01/27/12897760t1h3e87.png)