Kristi Raik: piiride tagasitulek

Kristi Raik. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Deglobaliseerumisest kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik.

Koroonaviirus sulgeb piire kogu maailmas. Türgi kasutab pagulasi relvana Euroopa survestamiseks, sundides Euroopa Liitu sulgema piiri sõjaväe abiga. Migratsioonihirm pöörab Euroopa riike omavahel tülli ja suurendab piiride sulgemist nõudvate populistide populaarsust. Donald Trump ehitab müüri Mehhiko piirile. USA kasutab üha jõulisemalt ära teiste riikide sõltuvust dollaripõhisest maailmamajandusest, rakendades majandussanktsioone ja piiranguid nii vastaste kui liitlaste vastu. Hiina piirab kiivalt lääneriikide poliitilist ja majanduslikku mõju oma ühiskonnale, kuid kasutab ära lääne avatust oma mõjuvõimu kasvatamiseks ja ebatervete sõltuvussuhete tekitamiseks. Eesrindlikud põhjamaalased loobuvad kliima kaitsmise eesmärgil lennureisidest. Maailma juhtivad majandusväljaanded kirjutavad kapitalismi kriisist. Euroopa juhid räägivad hääled kähedaks reeglitepõhise maailmakorra kaitsmisest, kuid ei suuda reeglite lagunemise peatamiseks suurt midagi ära teha.

Seda nimekirja võiks jätkata pikemalt, kui leheveergudele mahub. Loetletud nähtustel on üks ühine nimetaja: riikide ja inimeste vahelisi ülemaailmseid sidemeid peetakse üha enam erinevate ohtude allikaks. Eriti lääne avatud ühiskonnale on tegu põhjapaneva mõttelaadi muutumisega. Sellega kaasnevad poliitilised, majanduslikud ja meie igapäevaelu mõjutavad muutused, mille tagajärgi on raske ette näha.

Majanduses on tegu aastakümneid kestnud üleilmastumise tagasikerimisega ehk deglobaliseerumisega. Rahvusvahelistes suhetes mureneb USA juhtimisel loodud liberaalne maailmakord ja asendub suurriikide võitlusega klassikalise realismi vaimus. Poliitikas tõstavad pead rahvusluse vihasemad, teiste rahvustega vastandumist rõhutavad vormid, samuti (ja osalt eelneva tagajärjel) toimub paljudes riikides demokraatia taandareng.