Milline on praegu sobiv rangusaste ühiskonnale oluliste korralduste täitmise kontrollimisel, küsib TÜ matemaatika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja meenutab, et Saaremaa haiguskolde tekkimine olnuks ennustatav ja välditav.
Ene-Margit Tiit: koroonaviiruse õppetunnid (2)
Tagantjärele tarkus ei kuulu kõrgelt hinnatavate omaduste hulka. Kuid kahjuks ei ole uue koroonaviirusega seotud asjade üle mõtisklemine veel tagantjärele tarkus, kuigi mõnegi sammu kohta võime juba praegu öelda, et teadmuspõhiselt käitudes võinuks toimida teisiti. Seda tuleks meeles pidada järgmisel korral – sest kindlasti saabub kunagi ka järgmine epideemia.
Väide, et viirus käitub ettearvamatult, on ainult osaliselt õige. Tegelikult on – juba üle saja aasta tagasi – välja töötatud epidemioloogilised mudelid, mis võrdlemisi hästi võimaldavad ennustada igasuguse nakkuse levikut, kuigi levikut mõjutavad ka mitmesugused kohalikud olukorrad ja taustategurid. Loomulikult ei tarvitse riigijuhid ja poliitilised otsustajad kõigi valdkondade mudeleid teada, küll aga ootaks oluliste otsuste puhul teaduslikult põhjendatud otsuseid. Eestis on piisavalt teadlasi, kellelt keerulistes olukordades nõu küsida. Ja mida laiapõhjalisem see nõuküsimine on, seda parem. Epidemioloogil ja matemaatikul võib olukorra kohta olla mõneti teine arvamus ja arusaam kui mikrobioloogil või viroloogil, kes vaieldamatult on oma eriala tipud. Tervikpildi loomiseks on tarvis mõlemaid.