Kristel Siitam-Nyiri: luubi, piibu ja viiuliga kübermaailmas hakkama ei saa

Foto: Pm

Paarkümmend aastat tagasi oli pangaröövi korraldamine ennekõike logistiline väljakutse: maskides ja relvastatud kurjategijad tungisid pangahoonesse, võtsid pantvange ja muukisid seifi lahti. Nüüd võib inimeste pangakontodelt miljonite varastamiseks istuda oma kodudiivanil, kui on vaid piisavalt nutti ja sülearvuti. Kuritegevuse struktuur on viimase aastakümne jooksul tunduvalt muutunud – tehnoloogiast on saanud horisontaalne mõõde enamiku kuritegude jaoks. Tänapäeval pannakse ligi kolmandik seksuaalkuritegusid toime internetti kasutades. Ligi 60 protsendil inimkaubanduse juhtumitel võetakse ohvriga ühendust just suhtlusmeedias. Eesti kuritegevuse statistika kinnitab, et suur osa kelmustest on kolinud internetti: kümne aastaga on arvutikelmuste peaaegu kahekordistunud, tavakelmuste arv aga poole võrra vähenenud.

Europol hoiatas raske ja organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangus juba aastaid tagasi, et piirid küberkuritegude ja tavapäraste kuritegude vahel on hägustumas, internetti kasutatakse nii kuritegude toimepanemisel kui ka vahendite hankimisel, samuti on tekkimas täiesti uued kuriteoliigid. Arvuti ja kõikvõimalikud nutiseadmed võivad olla kuriteo toimepanemise vahendiks (pettused, identiteedivargus, lastepornograafia, küberkius, inimkaubandus), aga ka sihtmärgiks (krüptolunavara, küberterrorism, viirused, pahavara).