Kvoodikauplejad: suur pidu kvooditurul on läbi

Täna Postimehe aasta inimesteks kuulutatud saastekvoodiga kauplejad Anne Sulling ja Hannu Lamp tõdevad, et suur pidu kvooditurul on läbi: nõudlus ja hinnad on kokku kuivanud ja Eestil ei jää enam kunagi nii palju kvoote üle.

Postimees kuulutas täna aasta inimesteks 2011 saastekvoodiga kauplejad Anne Sullingu ja Hannu Lambi, kes on raskel ajal toonud Eestile paari aasta jooksul 360 miljonit eurot.

Selle raha eest on renoveeritud energiasäästu eesmärgil riigi ja kohalike omavalitsuste hooneid, soojustatud kortermaju, rajatud tuuleparke, soetatud ökonoomseid busse ja moodsaid tramme ning elektriautosid.

«See on suur tunnustus ja ma olen õnnelik, et minu haridus- ja ametitee on vilja kandnud,» sõnas Lamp, kelle sõnul hakkab see, et nad Postimehe aasta inimesteks kuulutati, talle alles nüüd kohale jõudma. «Tunnustus on loomulikult oluline, aga samas väärivad seda paljud inimesed, kes on meie tööle kaasa aidanud. Siin on mängus kümnete-kümnete inimeste meeskonnatöö.»

«Mina ütleksin omalt poolt, et me oleme teadnud, et oleme tublid olnud – faktid räägivad iseenda eest. Sellepärast see minule nii suure üllatusena ei tulnud,» lausus Sulling.

Lamp rääkis, et tema jaoks oli kvoodikauplemise näol tegemist esimese riigitööga ja tal oli meeldiv näha, et suudetakse omavahel tulemuslikult koostööd teha. Sulling selgitas, kuidas käis kvootide müümine.

«Alustuseks palusime suursaadikutel neis riikides, kel oli kvooti vaja, leida keskkonnaministeeriumites kontaktid, kes selle ostmisega tegelevad,» rääkis ta. «See on üks viis, kuidas leidsime kontaktid, aga näiteks Jaapani korporatsioonid tulid ise otsima kontakti.»

Edasi toimus kahe poole vahel ühisosa leidmine, kokkuleppe saavutamine ja lepingu kirja panemine.

«Võibolla üks meie edu faktoritest oli see, et sisenesime turule puhta lehena ja pakkusime suure valiku erinevaid keskkonnaprogramme, millest sai ostja valida,» rääkis Lamp. «Me ei surunud oma valikuid peale. Võibolla see paindlikkus on oluline ära märkida.»

«Ma arvan, et see on väga oluline, sest kui me võrdleme teiste riikidega, siis meie pakume paletti erinevatest programmidest, aga mõnel riigil on ainult üks programm ja see muutub ostjate jaoks igavaks,» seletas Sulling.

Kuigi kõige enam on kvoodikaubandusega seoses räägitud elektriautodest, rõhutas Sulling, et tegemist on ainult ühe tehinguga üheksateistkümnest.

«See on väga väike osa, mida me teinud oleme, aga kuna see on nii innovatiivne, uudne asi, siis on see loomulikult saanud kõige rohkem tähelepanu,» ütles ta.

«Enamus programme keskenduvad lähiaastatele, kus reaalselt programmi tulemusena CO2 emissioon väheneb,» lisas Lamp. «Seesama elektriautode programm on näide programmist, mis on suunatud tulevikku ja pikas perspektiivis toob kaasa suurema keskkonnakasu.»

Ta seletas, et lühiajalises perspektiivis on ostjad hinnanud Eesti võimekust raha kasutada. Samas olevat energia-keskkonna sektoris väga palju ära teha, kuna energiakaod on liiga suured, me ei kasuta piisavalt taastuvat energiat jne.

Kui oma tegevusele tagasi vaadata, siis kas midagi oleks võinud teha teisiti või paremini?

«Ei, ma arvan, et me oleme teinud kõik parimal moel,» vastas Sulling. «Meie edu faktor on meie suutlikkus Hannuga vaielda. Meie vaidlused kestavad vahel tunde ja nende tulemusena leiame alati parima lahenduse. Meie puhul töötab väga see ütlus, et kaks pead on ikka kaks pead.»

Sulling seletas, et periood, mil kvootidega kaubeldakse, on 2008.-2012. aasta, kuid kvootidega võib kaubelda ka selle järgselt, sest aruandlus ÜROle tuleb esitada 2015. aasta kevadel.

«Idee poolest võib 2014. aasta lõpuni kaubelda, aga seda reeglina ei tehta, sest raporteerimise ajal 2015. aasta kevadel tahavad riigid juba näidata, et nad on saavutanud CO2 emissiooni ja AAUde vastu on reaalselt projektid elluviidud,» seletas Sulling.

Jaapanis on tähtajad lähemal, kuna seal tegelevad nad erasektoriga, kes peavad riigile raporteerima 2013. aasta juunis.

«Need projektid, mida saame edaspidi teha, on väga lühiajalised, mis tähendab, et see seab väga suure piirangu sellele, mida üldse on võimalik teha,» sõnas Sulling.

«Täna on korduvalt öeldud, et tegelikult on suur pidu läbi ja see on ikkagi Eestile ja kogu maailmas ajalooliselt ainukordne sülle kukkunud võimalus, kuna see vaba kvoot, millega kaupleme, tekkis peale Nõukogude Liidu lagunemist ja peale majanduse ümberkorraldamist,» sõnas Lamp. «Seda enam kunagi ei kordu. Tulevikus ei jää Eesti riigil seda kvooti enam niimoodi üle.»

Lamp rõhutas, et kvooditurg on väga raskes seisus, kuid kinnitas, et nad annavad endast parima.

«Pakkujaid on olnud alati väga palju. Nõudlust on varem olnud, aga nüüd on ka nõudlus kokku kuivanud ja hinnad on kokku varisenud,» ütles Lamp

Siiski ütles Sulling, et oodata on veel uusi programme, kuid ei soovinud neist enne rääkida, kui nad suudetakse tehinguteks pöörata.